Normportfell on selline investeering, mille riskitase on investorile veel sobilik ja tootlus vastab investori ootustele.

Eesti Panga normportfelliks on portfell Citigroup Inc. võlakirjaturuindeksitest, mis tagab 95%lise tõenäosusega vähemalt positiivse aastatulemuse. Sellega on täidetud välisvaluutareservile esitatav põhinõue - varade säilivus.

Normportfell on ka passiivne strateegia, mida kasutatakse segases olukorras, kui investoritel puudub selge nägemus turgude edasise arengu kohta. Näiteks juhul, kui turgudelt saabuvad vastandlikud signaalid või kui signaale interpreteeritakse erinevalt.

Intressituru baaselemendiks on intressi- ehk tulukõver, mis väljendab eri tähtajaga raha hinda laenajate jaoks, aga ka investeeritud raha tulusust investoritele. Kui intressikõver aasta jooksul ei muutuks, siis teeniks investor täpselt sellist tulu, mis vastab tema investeeringu tähtajale.

Seda, kui palju erineva tähtajaga intressid tulevikus muutuvad, ei tea täpselt keegi. Küll aga on suure tõenäosusega võimalik hinnata vahemikku, millesse toimuvad muutused jäävad. Neid vahemikke (oodatava jaotuse standardhälbeid) on võimalik määrata nii ajalooliste andmete abil (eeldusel, et turgude muutlikkus jääb samaks) kui ka vastavate intressitoodete optsioonihindade abil (eeldusel et muutused turgudel vastavad prognoositule).

Eesti Panga poolt investeeritava välisvaluutareservi normatiivsed riskiparameetrid on määratud ajalooliste andmete alusel.

Optimaalne normportfell on hajutatud tulukõveral riski mõttes ühtlaselt. Parima tootluse saavutamiseks on portfell koostatud eri turusegmentide kaalutud alamindeksitest. Selline kokkukaalumine sõltub segmentide muutustest ja pakutavast keskmisest tootlusest (intressist). Turuolukorra muutudes (intressid tõusnud/langenud, muutlikkus suurenenud/vähenenud) vajab seega uuendamist ka normportfell.