Eesti rahapoliitika operatsiooniline raamistik
Rahapoliitika operatsiooniline raamistik hõlmab rahapoliitika eesmärkide täitmiseks kasutatavaid
rahapoliitilisi vahendeid. Eestis kehtivale valuutakomitee põhimõtetele
tuginevale rahasüsteemile on iseloomulik aktiivse rahapoliitika
puudumine, mis piirab võimalike rahapoliitika instrumentide
valikut. Eesti rahapoliitika instrumendid on loodud eesmärgiga tõhustada turgude toimimist ning luua finantssektorile
piisavaid likviidsuspuhvreid.
Eesti Panga peamine rahapoliitika vahend on kommertspankadele pakutav
välisvaluuta ostu-müügi püsivõimalus (valuutaaken). Ostu-müügi
püsivõimalus võimaldab kommertspankadel Eesti krooni reservi täiendamiseks müüa keskpangale piiramatult
välisvaluutat Eesti kroonide vastu ning vastupidi. Iga keskpanga ja kommertspanga vahelise välisvaluutatehinguga kaasneb
samaväärne muutus baasrahas[1] ja Eesti Panga
välisvaluutareservides, millega tagatakse krooni ja euro
vaheline nominaalne vahetuskurss.
Välisvaluuta ostu-müügi püsivõimaluse kõrval on Eestis oluliseks rahapoliitika
instrumendiks krediidiasutuste
kohustusliku reservi nõue, mis kohustab kommertspanku hoidma teatud osa oma kohustest finantsvaradena reservis.
Kohustusliku reservi nõue tagab selle, et osa kommertspankade vahendeid on alati likviidsed ja vajadusel koheselt kasutatavad. Lisaks
pakub Eesti Pank kommertspankadele hoiustamise püsivõimalust, mis seisneb keskpangas hoitavate kohustusliku reservide
kuu keskmist taset ületavate hoiuste tasustamises.
Vastavalt finantskeskkonna arengule on Eesti Pank rahapoliitika operatsioonilist raamistikku järk-järgult
täiustanud (vt
tabel). Viimane põhjalikum rahapoliitika operatsioonilise raamistiku ümbervaatamine toimus 2000. a, mil
kinnitati Eesti rahapoliitika operatsioonilise raamistiku reformikava.
Reformikava kirjeldab Eesti rahapoliitika operatsioonilise raamistiku muutmise samme kuni ühinemiseni Euroopa Majandus- ja
Rahaliiduga. Rahapoliitika operatsioonilise raamistiku järk-järgulise reformimise eesmärgiks on fikseeritud vahetuskursi
reiimi tõrgeteta toime tagamine kehtiva valuutakomitee raames ning pikemas perspektiivis Eesti rahapoliitilise keskkonna sujuv
ühildamine eurosüsteemiga.
Eesti rahapoliitiline raamistik on kujundanud Eesti krediidiasutustele eurosüsteemiga paljuski sarnase
rahapoliitilise keskkonna ja likviidsusjuhtimise tingimused, luues eeldused Eesti finantssüsteemi edukaks lõimumiseks Euroopa
Keskpankade Süsteemi rahapoliitilise keskkonnaga. Eestis säilivad mõningad eripärad rahapoliitika vahendite
rõhuasetustes seni, kuni Eesti saab rahaliidu täisliikmeks.
[1] Maksevahendina kasutatavad keskpanga passivad ehk kohustused. Enamasti
sularaha ja pankade arved (reservid) keskpangas. Nimetatakse ka keskpangarahaks või rahaagregaadiks M0.
|