Eesti rahapoliitika operatsiooniline raamistik

Rahapoliitika operatsiooniline raamistik hõlmab rahapoliitika eesmärkide täitmiseks kasutatavaid rahapoliitilisi vahendeid. Eestis kehtivale valuutakomitee põhimõtetele tuginevale rahasüsteemile on iseloomulik aktiivse rahapoliitika puudumine, mis piirab võimalike rahapoliitika instrumentide valikut. Eesti rahapoliitika instrumendid on loodud eesmärgiga tõhustada turgude toimimist ning luua finantssektorile piisavaid likviidsuspuhvreid.

Eesti Panga peamine rahapoliitika vahend on kommertspankadele pakutav välisvaluuta ostu-müügi püsivõimalus (valuutaaken). Ostu-müügi püsivõimalus võimaldab kommertspankadel Eesti krooni reservi täiendamiseks müüa keskpangale piiramatult välisvaluutat Eesti kroonide vastu ning vastupidi. Iga keskpanga ja kommertspanga vahelise välisvaluutatehinguga kaasneb samaväärne muutus baasrahas[1] ja Eesti Panga välisvaluutareservides, millega tagatakse krooni ja euro vaheline nominaalne vahetuskurss.

Välisvaluuta ostu-müügi püsivõimaluse kõrval on Eestis oluliseks rahapoliitika instrumendiks krediidiasutuste kohustusliku reservi nõue, mis kohustab kommertspanku hoidma teatud osa oma kohustest finantsvaradena reservis. Kohustusliku reservi nõue tagab selle, et osa kommertspankade vahendeid on alati likviidsed ja vajadusel koheselt kasutatavad. Lisaks pakub Eesti Pank kommertspankadele hoiustamise püsivõimalust, mis seisneb keskpangas hoitavate kohustusliku reservide kuu keskmist taset ületavate hoiuste tasustamises.

Vastavalt finantskeskkonna arengule on Eesti Pank rahapoliitika operatsioonilist raamistikku järk-järgult täiustanud (vt tabel). Viimane põhjalikum rahapoliitika operatsioonilise raamistiku ümbervaatamine toimus 2000. a, mil kinnitati Eesti rahapoliitika operatsioonilise raamistiku reformikava. Reformikava kirjeldab Eesti rahapoliitika operatsioonilise raamistiku muutmise samme kuni ühinemiseni Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga. Rahapoliitika operatsioonilise raamistiku järk-järgulise reformimise eesmärgiks on fikseeritud vahetuskursi režiimi tõrgeteta toime tagamine kehtiva valuutakomitee raames ning pikemas perspektiivis Eesti rahapoliitilise keskkonna sujuv ühildamine eurosüsteemiga.

Eesti rahapoliitiline raamistik on kujundanud Eesti krediidiasutustele eurosüsteemiga paljuski sarnase rahapoliitilise keskkonna ja likviidsusjuhtimise tingimused, luues eeldused Eesti finantssüsteemi edukaks lõimumiseks Euroopa Keskpankade Süsteemi rahapoliitilise keskkonnaga. Eestis säilivad mõningad eripärad rahapoliitika vahendite rõhuasetustes seni, kuni Eesti saab rahaliidu täisliikmeks.

[1] Maksevahendina kasutatavad keskpanga passivad ehk kohustused. Enamasti sularaha ja pankade arved (reservid) keskpangas. Nimetatakse ka keskpangarahaks või rahaagregaadiks M0.