Vaata lisaks:

• Ühtne euromaksete piirkond (Single Euro Payments Area, SEPA)

Makse- ja arveldussüsteemid

Tänapäevases majandus- ja finantskeskkonnas sõltub finantssektori tõhusus ja usaldusväärsus arveldussüsteemide ladusast ja jätkusuutlikust toimimisest. Keskpanga jaoks on arveldussüsteemide tõhus toimimine oluline, et:

   viia ellu tulemuslikku rahapoliitikat;

   tagada majandus- ja finantssüsteemi stabiilsus;

   korraldada raharingluse tõrgeteta toimimine.

Tulenevalt rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest (loe lähemalt: arveldussüsteemide toimimise rahvusvahelised standardid ja hea tava), Euroopa Ühenduse asutamislepingust, Eesti Panga seadusest, krediidiasutuste seadusest ja nende õigusaktide alusel kehtestatud Eesti Panga presidendi määrustest täidab Eesti Pank arveldussüsteemidega seoses kolme põhirolli:

   arveldussüsteemide operaator - Eesti Pank on enda hallatavate pankadevaheliste maksete arveldussüsteemide omanik ja teenusepakkuja (loe lähemalt: Eesti Panga arveldussüsteemid);

   arveldussüsteemide regulaator - Eesti Pank kehtestab pankadevaheliste maksete arveldussüsteeme käsitlevaid õigusakte (loe lähemalt: arveldussüsteemide määrustik);

   arveldussüsteemide järelevaataja - Eesti Pank hindab ja suunab arveldussüsteemide toimimist ja arengut (loe lähemalt: arveldussüsteemide järelevaatamine).

Neid rolle täidab Eesti Pangas peamiselt makse- ja arveldussüsteemide osakond, kes lisaks osaleb finantssektori infrastruktuuride arendamisel ning poliitika ja õigusraamistiku kujundamisel ja rakendamisel. Arveldussüsteemide arengut edendab ja korraldab Eesti Pank eelkõige Eesti maksesüsteemide ekspertide nõukogu (EMEN) ja TARGET2-Securities Eesti rahvusliku kasutajagrupi kaudu. Vajaduse korral tehakse koostööd ja jagatakse infot rahandusministeeriumiga ja finantsinspektsiooniga 2007. aastal sõlmitud koostööleppe alusel. Ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) rakendamiseks Eestis osaleb Eesti Pank diskussioonides ja töögruppides, mida juhib Pangaliit.

Eesti Panga hallatavaid arveldussüsteeme hoiab käigus makse- ja arveldussüsteemide osakonna arvelduste allosakond. Järelevaatamisega tegeleb makse- ja arveldussüsteemide osakonna poliitika ja järelevaatamise allosakond. Arveldussüsteemide järelevaatamise sõltumatus tagatakse ja huvide konflikt makse- ja arveldussüsteemide osakonna tasandil on viidud miinimumini Eesti Panga siseste alusdokumentide ja korra alusel. Nende kohaselt vastutab poliitika ja järelevaatamise allosakond järelevaataja rolli täitmise eest otse keskpanga juhatuse ees sõltumatult arveldussüsteemi operaatori rollist ja huvidest. Arveldussüsteemide seadusandlusega tegeleb juriidiline osakond makse- ja arveldussüsteemide osakonna kaasabil.