V
FINANTSSEKTOR

1999. aasta lõpu arengutendentsid pangandussektoris kinnitasid, et aasta esimesel poolel lõppenud langusfaas hakkas asenduma kasvuga. Pankade varade kasv kiirenes, ehkki laenukasv jäi tagasihoidlikuks (vt joonis 5.1). 1999. aastal toimunud muutused ettevõtete ja eraisikute netopositsioonides panganduse suhtes vähendasid nende rolli vastavalt netolaenusaajana ja netolaenuandjana. Seda tuleb aga lugeda erandlikuks ja ajutiseks.

Väärtpaberiturg näitas madalseisust ülesaamise märke. 1999. a lõpul kasvanud börsikäive ja pärast aastavahetust veelgi suurenenud mitteresidentide osatähtsus on loonud eeldused turu jätkuvaks arenguks.

Kindlustuses jäid olulisemad struktuurimuutused tõenäoliselt 1999. aastasse, kuigi turu kontsentreerumine ja välisinvestorite osatähtsuse kasv jätkub osaliselt ka 2000. aastal. Erinevalt pankadest lõpetas enamik kindlustusseltse aasta kahjumiga, kuigi suuremad elukindlustusseltsid saavutasid positiivse aastatulemi.

Liisinguportfellide mahu kasv oli 1999. aastal tagasihoidlik. Oluline muutus toimus liisitavate varade struktuuris: suurenes kinnisvaraliising.

Investeerimisfondid hakkasid neid 1998. aastal tabanud langusest üle saama. 1999. aastal lisandus turule uusi fonde.

PANGANDUS

Pankade varad ja nende kvaliteet

Pankade varade kasv 1999. a IV kvartalis kiirenes ning aasta lõpuks oli pankade koondbilansside maht suurenenud 60%ni SKP suhtes (vt joonis 5.2).

Madal laenunõudlus kajastus pankade varades laenude osatähtsuse vähenemisena ja likviidsemate varade suurenemisena (vt joonis 5.3). Kolmandas kvartalis kujunenud "liiglikviidsus" suurenes aasta lõpul veelgi ja alles pärast aastavahetust hakkasid pangad vähendama ajutisi rahapaigutusi väga likviidsetesse varadesse. Aasta lõpus oli märgatav nii siseturule kui ka ekspordile orienteeritud ettevõtete viivislaenude osatähtsuse langus laenuportfellis (vt joonis 5.4).

Väärtpaberiportfellis jätkus III kvartalis alanud kasv ning suurim maht – 8 miljardit krooni – saavutati novembri lõpus (vt joonis 5.5). Mahu vähenemine detsembri lõpus oli tingitud likviidsuspuhvrite ümberpaigutamisest sularahasse ja keskpanka. 2000. a jaanuaris maht mõningal määral taastus. Koondportfelli kiirenenud kasvu juures[1] jätkus pikaajaliste finantsinvesteeringute osakaalu vähenemine ning kauplemisportfelli osatähtsuse kasv. Selline areng kinnitab jätkuvalt, et puuduvad tulusad investeerimisvõimalused ning väärtpaberitegevus on alternatiiv pankade põhitegevusele – laenuandmisele.

Võõrvahendid

Väheaktiivsest investeerimisest tulenenud väikese laenunõudluse tõttu puudus pankadel 1999. aastal vajadus väliskapitali vahendada. Võõrvahendite kasv põhines sisemaisel säästul. 1999. a IV kvartalis kiirenes klientide hoiuste kasv, hoiuste kogumaht suurenes aastaga 23% (vt joonis 5.6). Kogu aasta vältel olid hoiustamisel stabiilsemad eraisikud ning alles II poolaastal, eriti IV kvartalis, tekkis ka eraettevõtetel märkimisväärne likviidsete varade ülejääk. Teisel poolaastal toimunud finantseerimisasutuste hoiuste vähenemine märkis põhimõttelisi muudatusi pankade tütarettevõtete finantseerimises.

Mitteresidentsete võõrvahendite vahepeal vähenenud maht taastus IV kvartalis eelkõige eraettevõtete ning krediidiasutuste arvel. Kuna omakapitali osakaal oli kõrge ning selle tulukus seetõttu madal, siis pangad mitteresidentsete allutatud laenude aegumisel lepinguid ei pikendanud. Allutatud laenude osatähtsuse vähendamine oli osa omakapitali tulukuse tõstmise strateegiast. Väliskohustuste tähtaegu ei pikendatud ning tõenäoliselt ei toimu seda ka lähitulevikus. Eeltoodu võib pankadele tähendada jätkuvat survet võõrvahendite odavnemise ning varade tootlikuma paigutamise suunas.

Omakapitali tulukus

Omakapitali tulukuse paranemine võrreldes 1998. aastaga ei tulenenud niivõrd tulude kasvust, kuivõrd kulude paremast juhtimisest. Puhastulukuse paranemises ei saa siiski näha kriisi järel jätkuvat korrektsioonifaasi[2], vaid pigem sektori jõudmist kriisijärgsesse stabiilsusfaasi (vt tabel 5.1).

Varade tootlikkuse kasv mõjutas omakapitali tulukuse paranemist vähe. Peamiselt tulenes tootlikkuse kasv intressitulu andvate varade kvaliteedi paranemisest. Varade kooseisus toimunud nihked pigem kahandasid tootlikkust. Intressivälise tulu kahanemine oli suuresti tingitud lähipiirkonna finantsturgude passiivsusest, avaldudes finantstehingutelt laekunud tulu märkimisväärses languses.

VÄÄRTPABERITURG

Alates 1999. a novembri lõpust hakkas väärtpaberituru kapitalisatsioon jõudsalt kasvama, jõudes aasta alguse 15 miljardilt kroonilt 37 miljardi kroonini[3] (vt joonis 5.7). Kapitalisatsiooni suhe SKPsse kasvas IV kvartalis 39%lt 46%ni (aasta algul 21%). Kogu 1999. a vältel oli kauplemine loid. Mõningane elavnemine aktsiaturul toimus alates detsembrist, kuid aasta kogukäive jäi poole väiksemaks kui 1997.-1998. aastal. Alates novembrist kasvas kauplemine investeerimisfondide osakutega.

Mitteresidentsete investorite osatähtsus turu kapitalisatsioonis suurenes 1999. a jooksul jätkuvalt, jõudes aasta lõpuks 65%ni (aasta algul 37%). Lisaks aktsiate kallinemisele aitas sellele kaasa Rootsi pankade osaluse kasv kohalikes pankades. Peamised välisinvestorid oli 2000. a jaanuari lõpu seisuga Rootsist (51%), Ameerika Ühendriikidest (16%) ja Soomest (8%).

Võlakirjaturg

Aasta lõpuks vähenes võlakirjaturu kapitalisatsioon võrreldes III kvartaliga 15%. Neljandas kvartalis kasvas kohalike ettevõtete emisioonide osa, mistõttu suurenes ka residentsete emitentide osakaal. Tähtajalises struktuuris toimus nihe pikemaajaliste emissioonide poole (vt joonis 5.8). Emiteeritud kroonivõlakirjade keskmine intress oli II poolaastal 6%. Kuni 3kuuliste emissioonide keskmine intress on küllaltki täpselt järginud vastava tähtaja TALIBORi liikumist.

Aktsiaturg

1999. aasta oli aktsiaturul küllaltki vastuoluline: ühelt poolt madal likviidsus ja mitme aktsia noteerimise lõpetamine börsil, teisalt aga Eesti Telekomi börsiletulek ja aasta lõpu eelne optimismipuhang. Aktsiaturu kapitalisatsioon suurenes 2000. a jaanuari lõpuks 32,8 miljardi kroonini, kasvades võrreldes 1999. a septembri lõpuga 37% ning võrreldes 1999. a algusega kolm korda. Turu tõusule panid aluse Hansapanga (hinnatõus võrreldes III kvartali lõpuga 58%) ja Eesti Telekomi (39%) aktsiad. Võrreldes III kvartali lõpuga kasvas pangaaktsiate indeks 49%, teenindussektori aktsiate indeks 37% ning tööstus- ja ehitussektori aktsiate indeks 28% (vt joonis 5.9). Üha enam investoreid on hakanud keskenduma liideraktsiatele, huvi lisanimekirja aktsiate vastu on jäänud tagasihoidlikuks.

MUUD FINANTSVAHENDAJAD

Kindlustus

1999. aastal kogusid kindlustusseltsid preemiaid 1,3 miljardit krooni. Preemiate suhe SKPsse jäi endiselt alla 2% (vt joonis 5.10) Elukindlustuse preemiad kasvasid 1998. aastaga võrreldes 5%. Aastakasvu allikaks oli pensionikindlustus, kusjuures olulisim kasv toimus IV kvartalis. Kahjukindlustuses oli aastane kasv 2%. Kogutud preemiate struktuur IV kvartalis ei muutunud: suurima osa moodustasid endiselt kohustuslik liikluskindlustus ning juriidiliste isikute varakindlustus (mõlemad 36%). Ligi kolmveerand turust oli 1999. a lõpuks jaotunud välismaiste seltside vahel, seda peamiselt kahjukindlustuses. Elukindlustuses oli 65%line turuosa kohalike pankade käes.

Mitmel seltsil oli probleeme kasumlikkusega: parema tulemuse saavutamist takistas pankrotistunud seltside lepingute ülevõtmine ning turuosa laiendamine. 2000. aasta peaks mööduma konsolideerumise tähe all ning pärast suuri ümberkorraldusi hakkab kindlustusturg tõenäoliselt stabiliseeruma.

Investeerimisfondid

Investeerimisfondide kogumaht, mis 1998. aastal seoses aktsiahindade langusega oli saanud tugeva löögi, kasvas 1998. a lõpu 0,4 miljardilt kroonilt 1999. a lõpuks 1,1 miljardi kroonini (vt joonis 5.11). Turul andsid tooni valdavalt fikseeritud tuluga instrumentidesse investeerivad fondid. Aktivate struktuuris liikus rõhk tähtajalistelt hoiustelt võlakirjadele. Võlakirjaturu arengu mõjul langes intressi- ja rahaturufondide tootlus, mis II poolaastal püsis vahemikus 4-6%.

1999. a IV kvartalis lisandus kolm uut rahaturufondi. Seega tegutses aasta lõpus 14 investeerimisfondi. Aasta lõpetati positiivse kuu- ja aastatootlusega. Seoses börsi elavnemisega ning planeeritavate uute investeerimisfondide, sh pensionifondide tekkega, investeerimisfondide kogumahu kasv tõenäoliselt hoogustub.

Liising

Liisinguportfell tervikuna kasvas 1999. aastal tagasihoidlikult: III kvartali lõpuks suurenes see võrreldes aasta algusega 1% – 6,2 miljardi kroonini. Liisitavates varades suurenes kinnisvara maht ja osatähtsus. See oli märgatavam aasta teisel poolel, mil algas kinnisvaraturu elavnemine. Ühtaegu on kinnisvara liisimine laienenud pidevalt läbi aastate, kuid arvestades asjaolu, et konkureeritakse pankade poolt pakutava eluasemelaenuga, oli tõus siiski märkimisväärne. 1999. aastal vähenes kommertssõidukite liisimine, seda nii kaubikute, veoautode kui liinibusside osas. Liisinguportfelli struktuur võrreldes varasemate aastatega oluliselt ei muutunud, pisut enam suurenes järelmaksuga müügi osatähtsus.

2000. aastal peaks liisinguportfelli kasvule kaasa aitama majanduse üldine elavnemine, liisingutähtaegade pikenemine, intresside langus ning kliendi jaoks mugavamaks ja kiiremaks muudetud lepingute sõlmimine (internetiliising). Suure osa 1997. aastal valdavalt kolmeks aastaks sõlmitud lepingute tähtaeg saab aga läbi.

MAKSESÜSTEEM

Majandusliku aktiivsuse kasv aasta teisel poolel kajastus ka arvelduste kasvus. Võrreldes 1998. a IV kvartaliga suurenes 1999. a samal ajal maksete arv 17% ja nende käive 8% (vt joonis 5.12). Jätkus tehnoloogiline areng: traditsioonilisele paberil maksekorraldusele hakati järjest rohkem eelistama elektroonseid maksekanaleid. Kui 1998. a IV kvartalis oli paberil maksekorralduste arvu osatähtsus ligi 32%, siis 1999. a samal ajal oli see langenud 15%ni. Elektroonsetest makseviisidest suurenes enim kaardimaksete ja internetipanga maksekorralduste osatähtsus, vastavalt 14%lt 26%ni ja 5%lt ligi 13%ni. Elektroonsetest makseviisidest vähenes telepanga osatähtsus (44%lt 38%ni).

[1] Koondväärtpaberiportfell kasvas 1999. a III kvartalis 1,5% ja IV kvartalis 4,6%.
[2] See faas läbiti põhiliselt 1998. a jooksul.
[3] 1997. a suvel oli kapitalisatsioon 35,5 miljardit krooni.