V
FINANTSSEKTOR

Finantssektorit, peamiselt pangandust 1999. a III kvartalis iseloomustavad andmed viitavad sellele, et välisšokkidele järgnenud langusfaas on läbitud. Seda näitab, lisaks hoiuste kasvule, ka laenuportfelli mõningane kasv, kuigi vaid kodumaisele nõudlusele tuginevate sektorite osas. Likviidsemate varade suurenenud osatähtsus aktivate struktuuris peegeldab aga jätkuvalt tugevate laenuprojektide vähesust ning teisalt ka pankade suuremaid likviidsuspuhvreid seoses aastaga 2000 tekkida võivate probleemidega.

Kindlustuses vähenes tegutsevate seltside arv: tühistati ASA Varakindlustuse ja AB Elukindlustuse litsents ning nende suhtes algatati pankrotimenetlus. Investeerimisfondide turg samal ajal aga laienes: asutati uusi fonde ja litsentsi sai üks valitsev ühing (vt joonis 5.1).

PANGANDUS

Pankade varad ja nende kvaliteet

Järsk inflatsiooni ning laenumahu kasvu pidurdumine eelnenud perioodidel ei ole III kvartali andmete põhjal panganduses märkimisväärset ebastabiilsust tekitanud.

Varade üldise kasvuga kaasnenud likviidsemate varade osatähtsuse suurenemine peegeldab endiselt madalat laenunõudlust (vt joonised 5.2 ja 5.3). Laenude tähtajalises struktuuris suurenes III kvartalis märgatavalt üle 10aastaste laenude osatähtsus, seda tänu residentsetele ettevõtetele ning eraisikutele antud pikaajalistele laenudele.

Suurenenud on varade hindade tundlikus üldise majanduskonjunktuuri suhtes[1]. Hüpoteegiga tagatud laenude kasv põhineb omandireformiga seotud protsessidel ja eelpool mainitud tähtajalisuse ning eraisikute osatähtsuse nihetel laenuportfellis. Vaatamata kirjeldatud arengutendentsidele, halbade laenude katmiseks loodud reservi mahu langusele[2], eelnevate perioodidega võrreldes suhteliselt suurele viivislaenude mahule ja teisalt ka pankade jätkuvalt kõrgele kapitaliseeritusele[3], ei ole pankade avatus krediidiriski suhtes oluliselt suurenenud (vt joonis 5.4).

Välisvaluutalaenude trend on muutlik: eelmistel perioodidel nende osatähtsus vähenes, III kvartalis hakkas suurenema ning on viimastel kuudel taas vähenenud. Kogu avatud netovälisvaluutapositsiooni pikenemine tulenes suuresti Euroopa Rahaliidu riikide valuutade lühikese bilansivälise positsiooni mõningasest kahanemisest, mida muuhulgas võib pidada ka välisinvestorite kindlustundeks Eesti rahapoliitika jätkusuutlikkuse suhtes.

Väärtpaberiportfelli osas jätkusid ka III kvartalis aasta alguses alanud suundumused – suhteliselt püsiva kogumahu juures (kasv kvartaliga 1,3%) vähenes pikaajaliste finantsinvesteeringute osatähtsus ning suurenes kauplemisportfelli oma. Samuti võib peatsele finantssüvenemise laienemisele viidata ka tütarettevõtete aktsiate 4%line ning sidusettevõtete aktsiate 16%line kasv koondportfellis (vt joonis 5.5).

Võõrvahendid

Kolmandas kvartalis jätkus nii kaasatud võõrvahendite kasv kui ka odavnemine. Ettevõtete hoiuste 5,7%line kasv viitab reaalsektori likviidsuspositsiooni taastumisele. Valitsuse nõuete mahu ning osatähtsuse vähenemine peegeldab nii pingestunud fiskaalpositsiooni kui ka valitsuse varade juhtimise poliitikas tehtud muudatusi.

Mitteresidentsete võõrvahendite mahu vähenemine (kvartaliga 1,3%) kajastab samuti pankade väiksemat võõrvahendite nõudlust. Vaatamata sellele, et võlakirjade osatähtsus veidi langes, on instrumentide ja tähtaegade struktuur muutunud püsivamaks.

Kolmandas kvartalis toimunud bilansiliste varade ning kohustuste netopositsiooni muutustega taotleti likviidsusriski alandamist. Nõudmiseni nõuete osas netopositsioon siiski mõnevõrra lühenes, kuid seda ei saa antud positsiooni eripära ja ka likviidsemate aktivate kasvu tõttu veel võimalikke probleeme suurendavaks pidada (vt joonis 5.6).

Omakapitali tulukus

Omakapitali tulukust vähendasid tagasihoidlik laenunõudlus ja vähesed kauplemisvõimalused aktsiaturul. Vaatamata sellele, et omakapitali tulukus langes II kvartali 2,38%lt III kvartalis 2,13%ni, teenisid pangad puhaskasumit 148,7 miljonit krooni. Kuigi tulubaas tervikuna kasvas, mõjusid muutused selle struktuuris siiski omakapitali tulukust alandavalt (vt tabel 5.1).

Kvartali jooksul vähenes nii intressitulu kui ka -kulu. Intressitulu langus oli tingitud tagasihoidlikust laenukäibest ja intressitootvate varade hinna langusest. Intressiväliste tulude kahanemise põhjuseks oli eelkõige teenustasu tulu vähenemine, mille tingis väärtpaberituru passiivsus ja kvartali esimeste kuude tagasihoidlik laenukäive. Kuna laenamine on hoogustumas, peaks intressitulu langus järgnevates kvartalites peatuma.

Vaatamata kõigi võõrvahendite hinna langusele, ületas intressikulude langus -tulude langust. Hinnavahe ja puhas intressimarginaal on sel aastal esmakordselt pisut kasvanud, kuid seda võib pigem tõlgendada uue tasakaalupositsiooni saavutamisena. Tänu halduskulude vähenemisele on kahanenud administratiivkulud.

VÄÄRTPABERITURG

Võlakirjaturg

1999. aastal on võlakirjaturu kapitalisatsioon püsinud 4 miljardi krooni juures. Võrreldes II kvartaliga toimus III kvartalis siiski väike langus. Selle põhjuseks oli kohalike ettevõtete võlakirjade mahu vähenemine. Võlakirjaturul toimuvale on residentsete institutsioonide tegevusel tagasihoidlik mõju, kuna mitteresidentide poolt emiteeritud võlakirjad hõivasid III kvartalis 80% esmase turu mahust (vt joonised 5.7 ja 5.8).

Võlakirjade keskmine intress alanes aasta alguse 11%lt III kvartalis 6%ni. Tähtaegade struktuur oluliselt ei muutunud: kuni 6kuuliste emissioonide osatähtsus on aasta jooksul püsinud 80% juures.

Aktsiaturg

Aktsiaturu kapitalisatsiooni ja TALSE ligi 10%line langus III kvartalis tulenes peamiselt Eesti Telekomi ja teiste enim kaubeldavate aktsiate hinna langusest. Kuna Eesti aktsiad on mitmete rahvusvaheliste investeerimispankade aktsiaindeksite portfellides koos Venemaa ja Poola aktsiatega, on investorite hoiakud nii Venemaa kui ka osaliselt seoses aastaga 2000 tekkida võivate probleemide suhtes sundinud neid investeeringuid vähendama. Seetõttu vähendasid mõned mitteresidendid osalust Eesti Telekomis ja Eesti suuremates pankades, mis omakorda avaldas mõju suhteliselt õhukesele aktsiaturule (vt joonis 5.9).

Rootsi pangad on küll pidevalt suurendanud oma osatähtsust Eesti pankades, ent suuremate börsil noteeritud ettevõtete aktsiate odavnemise ning eelpool kirjeldatud protsessi tõttu mitteresidentsete investorite osatähtsus tervikuna III kvartali jooksul oluliselt ei muutunud. Aasta jooksul on peamiste välisinvestorite hulgas traditsiooniliste Soome ja Rootsi investorite kõrvale asunud ka Ameerika Ühendriikide ja Hollandi omad.

Positiivne uudis on konsultatsioonide alustamine Tallinna Väärtpaberibörsi liitumiseks Põhjamaid ühendava börsisüsteemiga NOREX. Senisele koostööle Balti teljel on lisandumas ka Skandinaavia suund. Koostöö Põhjamaade vastavate organisatsioonidega peaks muutma lihtsamaks investeeringud Eesti ettevõtete aktsiatesse ja võimaldama Eesti investoritel kergemini ning odavamalt aktsiaportfelle mitmekesistada.

MUUD FINANTSVAHENDAJAD

Kindlustus

1999. a eelnenud perioodidega võrreldes toimus III kvartalis kogutud brutopreemiate osas mõningane tagasiminek. Peamiselt just sesoonsetel põhjustel oli kahjukindlustuse vähenemise suurimaks allikaks liikluskindlustus. Ühtaegu kasvasid kogutud elukindlustuspreemiad. Siin on suurimaks mõjuriks üha enam kasutatav pensionikindlustus. Kuigi aastaga on see suurenenud umbes seitse korda, koguti 1999. a III kvartalis brutopreemiaid siiski kõigest 3 miljonit krooni (vt joonis 5.10).

Kindlustusseltsid on pikemat aega kahjumit teeninud ning mitmedki neist sattusid tõsistesse likviidsusraskustesse. Järelevalveorganid on 1999. aastal juba viie maksejõuetu seltsi suhtes algatanud pankrotimenetluse. Valdavalt on kindlustusseltside kahjumite allikaks põhitegevus: enamiku seltside tehnilised tulemid on negatiivsed ja kulude osatähtsus kogutud brutopreemiates suhteliselt suur. Mitme välisosalusega seltsi puhul on kahjumi põhjustanud üle võetud portfellidega kaasnenud ühekordne kulu.

Investeerimisfondid

Investeerimisfondide turg liigub tõusu suunas: valdavalt on seda vedavaks osaks kujunenud fikseeritud tuluga instrumentidesse investeerivad fondid. Lisaks Hansa Aktivate Juhtimise Aktsiaseltsile kavandavad ka teiste pankade valitsevad ühingud intressi- ja pensionifondide käivitamist. Valitsevate ühingute arv suurenes: oktoobri algul andis Rahandusministeerium tegevuslitsentsi Lõhmus-Haavel-Viisemanni investeerimisfirmale.

Tähtajaliste hoiuste kasv aktivate struktuuris iseloomustab rahaturu- ja intressifondide mahu pidevat kasvu. Kui kaasatud vahendite maht säilib, siis peaks järgnevatel perioodidel raskuspunkt nihkuma võlakirjadesse ja kommertspaberitesse. Võlakirjaturu arengutendentside mõjul langes III kvartalis veidi (6%lt 4%ni) intressifondide tootlus. Suhteliselt heitlik oli ka aktsia- ja indeksifondide tootlus, kõikudes -200%st +100%ni (vt joonis 5.11).

Liising

Liisingu- ja faktooringuturul toimuvad muutused kinnitavad majandusarengu elavnemist. Erinevalt laenuturust saavutas liisimistegevus põhja juba II kvartalis, kuigi portfelli kasv jäi III kvartalis suhteliselt tagasihoidlikuks – alla 100 miljoni krooni. Kasvu allikaks olid kapitalirent ja faktooring, mis moodustasid 6,5 miljardi kroonisest liisingu ja faktooringu koondportfellist vastavalt 61 ja 7% (vt joonis 5.12).

Keskkonna stabiliseerumisele viitavad ka aasta jooksul pidevalt langenud baasintressid, mis III kvartali lõpus jäid vastavalt toodetele vahemikku 10-13%. Viimase aasta jooksul on enda turuosa suurendanud Hansa Capital ja Tööstusliising.

MAKSESÜSTEEM

Võrreldes 1998. a III kvartaliga kasvas maksete arv 18%, ulatudes keskmiselt kolme miljoni tehinguni kuus, kuigi makstavate maksete keskmine käive langes 11%. Suurim muutus toimus laekunud välismaksete osas, mille käive kasvas peaaegu kaks korda. Samal ajal jäi makstud välismaksete käive ligikaudu senisele tasemele, mis samuti näitab Eesti välistasakaalu paranemist. Siseriiklikes arveldustes vähenes maksete keskmine käive 19%. Aktiivsemalt arveldasid siseriiklikult eraisikud, mille tulemusena suurenes ka jaemaksete osatähtsus (vt joonis 5.13).

Eesti makse- ja arveldussüsteemis eelistatakse üha rohkem elektroonsed maksekanaleid paberil maksekorraldustele[4]. Elektroonsetest makseviisidest on enim kasvanud kaardimaksete ja internetipanga osatähtsus[5], telepanga osatähtsus on jäänud enam-vähem endiseks. Vaatamata positiivsetele struktuurimuutustele, on elektroonsete makseviiside edasisel laienemisel suurimaks takistuseks kujunenud inimeste harjumus arveldada sularahas ning vähene informeeritus internetipanga, telefonipanga ja makseautomaatide kasutusvõimalustest.

[1] Väärtpaberite, hüpoteegi ning ehitise pandiga tagatud laenude osatähtsus koondlaenuportfellis suurenes 61,2%ni.
[2] Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reserv kahanes juuni lõpu 807 miljonilt kroonilt (3,4% koondlaenuportfellist) septembri lõpuks 771 mln kroonini (3,1%). Üldine pangandusreserv säilitas oma aasta alguse taseme – 633 mln kr. Seega langes mõlema reservi summa suhe kogu laenuportfelli 6,1%lt 5,65%ni.
[3] Kogu kapitali adekvaatsus jäi võrreldes II kvartali lõpuga sisuliselt muutumatuks, kasvades septembri lõpuks 16,64%lt 16,74%ni. Sealjuures jäid muutumatuks nii krediidiriskiga kaalutud varad (juunis 26 397 miljonit krooni; septembris 26 390 mln kr) kui ka netoomavahendid (juunis 5 458 mln kr, septembris 5 472 mln kr).
[4] Paberil maksekorralduste osatähtsus oli 1998. a III kvartalis 32%. 1999. a III kvartali lõpuks oli nende osatähtsus kahanenud 17%ni.
[5] Kaardimaksete osatähtsus 15%lt 23%ni ja internetipanga osatähtsus 4%lt 10%ni. Internetipanga käive kasvas 1999. a III kvartalis kolm korda, ulatudes keskmiselt 1,8 miljardi kroonini kuus.