I
MAJANDUSPOLIITILINE KOKKUVÕTE

Kolmanda kvartali jooksul arenes Eesti majandus suhteliselt stabiilses väliskeskkonnas. Aasta alguses maailmas levinud arvamus, et majandus elavneb 1999. a suvel ja eriti aasta teisel poolel, on leidnud kinnitust. Elavnemise positiivne mõju Eesti majandusele võttis aga loodetust kauem aega ja ilmnes alles sügisel.

Pärast seda, kui III kvartalis olid vahepeal vähenenud toodangumahud taas jõudnud 1998. a tasemele, võib väita, et valuutakomiteel põhinev rahasüsteem on edukalt läbi teinud toimimise testi ka majanduse langusfaasis. Tasakaalustatud majanduskasvuks soodne rahapoliitiline keskkond taastus juba kevadel. Suurenenud on ka pangandussüsteemi stabiilsus ja laenuandmisvõime. See loob eeldused majanduskasvu taastumiseks 1999. a lõpus. Seda toetab ka varasemast stabiilsem väliskeskkond.

RAHAPOLIITILISED ARENGUJOONED

1999. a teisel poolel süvenes veendumus, et arenevate turgude finantskriisid on möödunud, samuti paranesid väljavaated majanduskasvu elavnemiseks Euroopas. Valuutakomitee süsteem on tõestanud oma vastupanuvõimet välissokkidele ja taganud Eesti rahapoliitika usaldusväärsuse ning stabiilsuse. Sellele viitab näiteks kapitali sissevoolu säilimine kogu kriisijärgsel perioodil, sh ka 1999. a sügisel. Tulevikutehingute turul ei ole märgata mingit aktiivsust, mis on tõlgendatav välissurvete täieliku puudumisega.

Aasta esimesel poolel alanud monetaarkeskkonna paranemine jätkus ka sügisel. Arvestades rahapakkumise kasvutemposid, võib seda praegu isegi pigem ekspansiivseks lugeda. Rahamassi eeliskasvu ei saa aga samal ajal pidada tasakaalustamatuse tunnuseks. Selle taga on jätkuv kapitali sissevool, panganduse usaldusväärsust tõendav hoiuste kasv ja majandusaktiivsuse taastumine. Samuti võib nüüdseks väita, et II kvartalis alanud rahamassi kasvutempo tõus oli majanduskasvu taastumist ennetav indikaator.

1997.-1998. a raskete monetaartingimuste järelkajana on praeguseks säilinud endiselt kõrged laenude ex post reaalintressid. Neid toetab jätkuvalt madal inflatsioonitempo, mis on alanenud nominaalintressidest kiiremini. Samas võib aastataguse reaalintresside tõusu efekti lugeda suures osas möödunuks, arvestades et laenukasv on hakanud taastuma. Oluliselt alanenud nominaalintresside ja madala inflatsioonitempo taustal ei ole kodumaise kapitali hinnal lühikeses perspektiivis enam oluliselt alanemisruumi. Samal ajal tähendab madal inflatsioon suhteliselt tugevamat positsiooni väliskonkurentsis, kuivõrd viimase aasta jooksul on krooni efektiivne reaalkurss isegi odavnenud ja krooni kallinemine tööstusriikide valuutade suhtes on olnud alla 3%. Tugevat välist konkurentsivõimet on toetanud ka euro positsioon Ameerika dollari suhtes, mis, vastupidiselt pikaajalisele trendile, on enamuse 1999. aastast olnud nõrk. Selle varjuküljeks võib olla inflatsiooniliste survete taastumine.

Soodsa monetaarkeskkonna kiire taastumine Aasia ja Vene kriisi järel tõendab Eesti senise rahapoliitika efektiivsust. Usalduse säilimine ja suurenemine meil kasutatava rahasüsteemi vastu viimasel kahel aastal mitte ainult Eestis vaid ka välismaal kinnitab tehtud valikute õigsust ja lubab teha kindlamaid tulevikuplaane. Viimaste aastate areng kinnitab, et valuutakomitee süsteem on sobilik toetamaks majanduse nominaalset ja reaalset ühildumist Euroopa Liiduga. Põhimõtteliselt samal seisukohal on ka Euroopa Komisjon.

Finantssektor

Kolmandas kvartalis pankade laenuandmise võime (likviidsus) suurenes. Aasta algusest sügiseni on laenunõudlus olnud suhteliselt väikeste investeeringute tõttu tagasihoidlik. Kolmanda kvartali lõpus lakkas mittefinantssektori ettevõtetele antud laenude jäägi kahanemine. Siseturule orienteeritud aladel oli täheldatav isegi laenukasv. Meie peamises ekspordisektoris – töötlevas tööstuses – kestis laenujäägi langus septembri lõpuni.

Majanduse kogu langusperioodi jooksul on suurenenud eluasemelaenude andmine. Seetõttu on üksikisikutele antud laenude jääk olnud suhteliselt stabiilne, vaatamata tarbimislaenude vahepealsele vähenemisele.

Madala laenunõudluse tõttu on pankade aktivates kasvanud kauplemiseks soetatud väärtpaberite ja välismaa krediidiasutustesse paigutatud hoiuste osatähtsus. Pankade väliskohustuste tähtajad on 1999. aastal jätkuvalt pikenenud, suurendades sellega pangandussüsteemi stabiilsust. Tagasihoidlik laenunõudlus ja vähesed kauplemisvõimalused aktsiaturul on vähendanud veidi pankade omakapitali tulukust. Pangandussüsteemi stabiilsus ei ole aga kriisi järel vähenenud, vaid on isegi kasvanud.

Reaalmajandus ja välissektor

Et eksport on väikeses avatud majandussüsteemis majanduskasvu vedajaks, see leidis III kvartalis täit kinnitust. Lääne-Euroopas aasta esimesel poolel toimunud nõudluse kasv, eriti väliskaubanduse elavnemine II kvartalis, tõi Eesti jaoks kaasa kaupade ja teenuste ekspordi suurenemise. Kuigi sisemaine nõudlus jäi endiselt tagasihoidlikuks, saavutas sisemajanduse kogutoodang III kvartalis esmakordselt sel aastal 1998. a taseme. Jätkuv ekspordi kasv aasta viimastel kuudel lubab korrigeerida varasemaid prognoose positiivsemas suunas ja hinnata SKP aastaseks kasvuks 0..-1% ning oodata 2000. aastal enam kui 4%list majanduskasvu.

Ekspordi kasv rajanes tõenäoselt varem tehtud investeeringutel ja seetõttu ei toonud majanduse elavnemine kaasa säästmise-investeerimise bilansi halvenemist. Tänu koondeelarve puudujäägi sesoonsele vähenemisele see isegi paranes ja jooksevkonto tasakaalustus. Koos majanduse elavnemisega võib sellega kaasnev investeeringunõudluse kasv suurendada aasta lõpukuudel väliskaubanduse puudujääki. Sellest hoolimata võib jooksevkonto puudujääk aasta kokkuvõttes jääda ligi poole väiksemaks kui 1998. aastal ning moodustada 9,2% asemel ca 4,5% sisemajanduse koguprodukti suhtes.

Tööturg osutus piisavalt paindlikuks selleks, et tagada tööviljakuse säilimine endisel tasemel ja isegi eeldatav tootluse tõus aasta kokkuvõttes. Palgapoliitikas osutus turg jäigemaks kui hõive alal: seda iseloomustas keskmise palga vähenev, kuid siiski jätkuv eeliskasv SKP ees. Selle põhjuseks oli ilmselt ebakindlus maailma majanduse lähiaja arengutendentside suhtes. Seejuures on kohanemine ekspordisektoris olnud märgatavalt kiirem kui siseturule orienteeritud tegevusaladel.

Koos majanduskasvu ja tootluse tõusu seiskumisega pidurdus ka hinnaühildumine avatud sektoris. Hindade kohanemine jätkus vaid suletud sektoris ning administratiivsete meetmete tõttu. Kolmandas kvartalis langes tarbijahindade kasv aasta arvestuses 2,7%ni, s.o üleminekuperioodi madalaima tasemeni. Väliskeskkond ei olnud enam hinnatõusu pidurdav nagu I poolaastal. Ka on madalseisu ületanud toiduainete hinnad. Vaatamata hinnatõusu kiirenemisele aasta lõpukuudel, jääb tarbijahinnaindeks 1999. a kokkuvõttes vahemikku 3,2..3,3%. 2000. aastal ulatub hinnatõus 4-5%ni.

Valitsussektor

Esimese poolaasta lõpul vastu võetud säästueelarve kärpis valitsussektori aasta teisel poolel tehtavaid kulutusi ligikaudu 1% ulatuses oodatava aastase sisemajanduse koguprodukti suhtes. Tänu sesoonselt madalatele jooksevkuludele oli valitsussektori sääst III kvartalis traditsiooniliselt aasta suurim. Koondeelarve puudujääk kahanes 1,3%ni kvartali SKP suhtes. Erasektori madala investeerimisnõudluse juures parandas see oluliselt välistasakaalu. Kinnitatud eelarve järgi valitsussektori kulutused aasta viimastel kuudel suurenevad ning puudujääk võib kvartali arvestuses taas ületada 5% piiri, moodustades aasta kokkuvõttes ca 5% SKP suhtes. Ehkki ka pärast säästueelarves ette nähtud kulude kärpimist jäi eelarvepuudujääk Eesti jaoks suureks, andis see märku valitsuse kavast hakata keskmises perspektiivis taas ajama tasakaalustatud eelarvepoliitikat.

Majanduspoliitilised järeldused

Valuutakomitee raamistikus on majanduse langusperioodil peamine kohanemisraskus erasektori kanda. Kolme kvartali pikkune langus – alates 1998. a IV kvartalist 1999. a III kvartalini – kinnitas, et kuigi puudujäägiga eelarve aitab stabiliseerida sisemaist tarbimist, ei suuda see väikeses avatud majandussüsteemis kompenseerida välisnõudluse kahanemise mõju majanduskasvule.

Erasektor on kriisijärgsel perioodil edukalt kohandanud oma kulud vähenenud tuludega, seda nii ettevõtlussektori kui ka kodumajapidamiste lõikes. See on hoidnud Eesti majanduspoliitika usaldusväärsena või seda isegi suurendanud ning võimaldanud läbi ajada välislaenuta. Võrreldes 1998. a sügisega ei ole Eesti välisvõlg kasvanud, vaid on SKP suhtes isegi vähenenud. Suurem osa sisse tulnud väliskapitalist pole olnud võlga tekitav, st tagasimaksmist vajav.

Valitsussektoris on ebaõnnestunult ajastatud reformid (nt ulatuslik palgatõus avalikus sektoris) ja liiga optimistlikuks osutunud hinnangud majanduse taastumiskiiruse kohta toonud kaasa liiga suure koondeelarve puudujäägi. Et seda on võimalik rahastada varasematest reservidest ning erastamistuludest, siis ei ole sellise poliitika hind veel täiel määral tunnetatav. Adekvaatse hinnangu andmist lähimineviku eelarvepoliitikale takistab ka see, et pikemaajaline majanduspoliitika kavandamine on Eestis alles algjärgus ja tulevaste struktuursete reformide maksumus täpselt määratlemata. Selliste kavade väljatöötamine ja avalikustamine on praeguse arenguetapi tähtsamaid ülesandeid. Ilma selliste programmideta on võimatu ellu viia nn teise etapi struktuurseid reforme ja tagada jätkusuutlikku majanduskasvu, ehkki valuutakomitee raamistikus sisalduv automaatne regulatsioonimehhanism aitab vältida suuri vigu lühiajalises perspektiivis.

Vene kriisi mõju on osutunud vastuoluliseks. Ühelt poolt lõi see täiendava stiimuli Eesti majanduse tihedamaks integreerumiseks Lääne-Euroopaga. Teisalt on selle kriisiga ajaliselt kokku langenud nõudluse kasvu aeglustumine Euroopas aeglustanud ka majanduse struktuuri ümberkorraldusi. Kriisi järel on kiire kasv toimunud vaid metsa- ja puidutööstuses. See tugines juba varem tehtud investeeringutele. Sama võib väita ka turismi kohta.

Kriisi üks õppetund viitab sellele, et majanduskasvuks soodsa monetaarkeskkonna taastumine võtab õigete majanduspoliitiliste valikute korral vähem aega kui reaalsektori ootuste taastumine. Samuti võime senisest kindlamini väita, et meie rahasüsteem on sobilik toetamaks majanduse nominaalset ja reaalset ühildumist Euroopa Liidu omaga.