Eesti Tööandjate Keskliidu aastapäeva konverents
“Tuulelohe lend 2008” 8. veebruaril 2008 KUMUs
Diskussioonipaneel “Eesti majandus esimeses liigas –
väljakutsed ja tegelikkus”

Esitluse slaidid (pdf)

Eesti majanduse väljavaated 2008

Andres Sutt

Proloog

 

1.   Eestil on selle sajandi esimesel kümnendil läinud väga hästi. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on aastatel 2000 kuni 2007 kasvanud rohkem kui 2,5 korda. Teisisõnu toodab Eesti aastaga eurodes mõõdetuna kaks ja pool korda rohkem kaupu ja teenuseid kui sajandi alguses.

2.   SKP keskmine kasvutempo kiirenes pärast Euroopa Liiduga ühinemist veelgi. Teise maailmasõja järgne ajalugu tunneb vaid üksikuid riike, kus nelja protsenti ületanud majanduskasvu perioodile on järgnenud uus kiirendus. Eesti on üks neist riikidest. Tänast majandust analüüsides on oluline meenutada ELi liikmestaatusest tulenenud ühekordseid põhjusi, mis tõstsid majanduse kasvutempot:

  Investorite kasvanud usaldus, mis väljendus eriti selgelt panganduses. Skandinaavia finantsgruppides suurenes Baltikumi üksuste tähtsus ja sinna suunatava ressursi maht. Laenutähtajad pikenesid ning EURIBORi ja pangalaenude intressimäära vahe vähenes märgatavalt.

  Eesti elanikele avanesid uued võimalused töötamiseks teistes liikmesriikides, mis tugevdas töövõtjate positsioone palgaläbirääkimistel.

3.   Majanduselus oli ELiga liitumise üheks tulemuseks sisenõudluse ajutine tugevnemine. Laenude kättesaadavus ja suuremad sissetulekud soodustasid investeeringuid kinnisvarasse. Sellele järgnenud tööhõive ja palga kasv toetasid eratarbimist ning investeeringuid neisse valdkondadesse, mis on suunatud kodumaisele tarbijale.

 

Pendel on pöördunud

 

4.   Aasta 2007 oli maailmamajanduses pöördeline. Lühiajaliselt on väliskeskkonna riskid maailmamajanduse ja meie jaoks kasvanud. Möödunud aasta tõi muutuse investorite suhtumises, mis väljendus vastastikuse usalduse languses ning riskipreemiate kasvus. Maailmamajanduse kasv on aeglustunud (IMF ootab USA-le selleks aastaks 1,5protsendilist, euroalale 1,6protsendilist majanduskasvu), samas hoiavad globaalset inflatsiooni kõrgena kütusehinnad ja toiduainete hinnatõus. Rahvusvaheliste pankade kahjumid ning riskikartlikkus kätkevad endas reaalset ohtu, et ettevõtete rahastamisvõimalused muutuvad üleilmselt raskemaks.

5.   Muutunud keskkond tähendas Eesti ja teiste Balti riikide majanduse riskide ning kasvuväljavaadete ümberhindamist. Investorite arvates on riskid kasvanud neis riikides, kus välisrahastamisel on oluline roll. Seni aktsepteeritavana tundunud riskid – laenumahu kiire kasv ja rekordiline jooksevkonto puudujääk – viisid muutunud olukorras mitme riigi riigireitingute, Eesti puhul reitingu väljavaate alandamiseni. Finantsturgudel kajastus muutunud riskihinnang Balti valuutade ja euro intressimäärade erinevuse kasvus.

6.   Ebakindlus ja riskikartlikkus jäävad rahvusvahelistel turgudel püsima vähemalt lähikuudel. Selleks, et suhtumine Balti riikide majandusse muutuks, peavad meie makromajandusnäitajad paranema.

 

Eesti majandus on kohandunud ootuspäraselt

 

7.   Kas oleme teelt eksinud? Ei. Eesti Panga 2008. aasta prognoosi märksõnad on sisenõudluse – investeeringute ja eratarbimise – aeglustumine ning mõõduka majanduskasvu stsenaarium. Eelkõige pidurduvad majapidamiste investeeringud ehk elamuehituse kasvutempo ning eratarbimine.

8.   Sujuva kohandumise stsenaarium tugineb kahele eeldusele. Esiteks, majanduskasvu struktuur muutub. Kaupade ja teenuste väljaveole suunatud majandusharude konkurentsivõime peab püsima, ekspordi kiire kasv jätkuma ning kaubanduspuudujääk kahanema. Viimaste kuude majandusstatistika kinnitab neid suundumusi. Samuti ei tohiks investeeringud kaupu ja teenuseid eksportivates valdkondades järsult kahaneda. Majanduse kasvupotentsiaali tugevdamiseks tuleb lähiaastatel investeerida ca 30 protsenti SKPst; käesoleval aastal umbes 80 miljardit krooni.

9.   Teiseks, kodumaised hinnasurved alanevad. Selleks peab aeglustuma palgatõus, mis on eelduseks ka inflatsiooni alanemisele aasta teises pooles. Tarbija on tuleviku suhtes muutunud ebakindlamaks ning hinnatundlikumaks. See toetab nii palga- kui ka hinnakasvu alanemist. Senine käitumismall lükata kasvanud kulud lõpptarbija kanda või küsida mitmekümneprotsendilist palgatõusu enam ei toimi. Hinnalangus kinnisvaraturul, hinnakasvu aeglustumine ehitus- ja üüriturul ning palgakasvu tipnemine ja töötu abiraha taotlejate arvu kasv möödunud aasta lõpus tõendab eelöeldut.

10.  Majanduse sujuvat kohandumist kinnitab ka kiirelt aeglustunud laenumahu kasv. Laenusõel on tihedam ja kasv jääb sel aastal 10-15 protsendi vahemikku. Kuid risk, et laenuvõimalused aheneksid Eestis märkimisväärselt, on hetkel madal. Häid laenuprojekte rahastatakse ka senisest aeglasema laenumahu kasvu puhul.

11.  Kuigi majandus kohandub eelkõige turumehhanismide kaudu, on ka riigil oluline roll pehme maandumise toetamisel, eriti muutunud väliskeskkonna tingimustes. Võtmeroll on seejuures eelarvepoliitikal. Harjumuspärasest madalam reaalkasv 2008. aastal ei tohi mõjutada eelarveülejäägi eesmärki. Vastupidi – range eelarvepoliitika on kriitilise tähtsusega, et vähendada sisenõudluse osakaalu majanduses ning hoida Eesti konkurentsivõimet. Seda eriti olukorras, kus risk, et eelarvetulud laekuvad kavandatust väiksemas mahus, on kasvanud.

12.  Niisamuti on Eestile jätkuvalt parimaks rahasüsteemiks valuutakomitee. Krooni ja euro fikseeritud vahetuskurss on ja jääb majandusstabiilsuse aluseks ning kindlustab meile hinnastabiilsuse erinevates majandustsüklites. Jaanuari ebamugavalt kõrge inflatsioon on ajutine ning inflatsiooni langustrend on käeulatuses. Inflatsioon püsib samas suurusjärgus ka veebruaris-märtsis ning hakkab seejärel langema. Aasta lõpus kujuneb inflatsioon praegusest märgatavalt madalamaks.

 

Muutuste ja võimaluste aeg

 

13.  Majandustsükli pöördepunktis oleme heal stardipositsioonil, et teha samme järgmiste aastate majanduskasvu taaskiirenemise toetamiseks. Eesti reaalne sissetulek on alles ligikaudu 70 protsendi tasemel ELi keskmisest. Meie naabrid ning tähtsaimad kaubanduspartnerid Rootsi ja Soome kuuluvad maailma konkurentsivõimelisemate riikide tippu. Kui majanduskasv on keskmiselt 6 protsenti aastas, võib Eesti umbes 10 aasta pärast jõuda 100 protsendi ehk ELiga võrdsele tasemele. See aga eeldab õigeid otsuseid nii firmadelt, majapidamistelt kui ka riigilt.

14.  Erinevalt varasematest majandustsükli pöördepunktidest on väliskeskkond meile nüüd ebasoodsam. Peame seekord leidma oma võimalused “langeval” turul. Eesti areng saab edaspidi tugineda vaid suuremal tootlikkusel ja tootmisressursside tõhusamal kasutamisel.

15.  Eesti ei ole enam odava tööjõu riik. Üks kesksemaid küsimusi Eesti konkurentsivõime püsimisel on meie tööjõuturu paindlikkus, mis soodustaks vajadusel tööjõu kiiret ümberpaiknemist vähetootlikest ettevõtetest konkurentsivõimelisematesse, ja seda koos asjakohase väljaõppega. Mitmed rahvusvahelised võrdlused kinnitavad, et Eesti tööturgu reguleeriv seadusandlus on võrreldes teiste ELi liikmesriikidega jäik ning EL soovitab seda paindlikumaks muuta. Kiire kasvu periood on neid probleeme varjanud, kuid suure tõenäosusega ilmnevad kitsaskohad majanduskasvu aeglustudes.

16.  Hea poliitika võimaldab tööturul tööjõudu kahjumiga töötavatest ettevõtetest kiiresti kasumlikesse ettevõtetesse ümber paigutada. Ettevõtete kanda jäetavad kõrged koondamiskulud ei soosi ei pidevate töökohtade loomist ega tootmise õigeaegset ümberkorraldamist. Mitte kellelegi ei ole kasulik kahjumiga töötava ettevõtte pikk agoonia, kõige vähem on sellest abi aga töövõtjatel. Seetõttu on sisuline ja argumenteeritud arutelu töölepinguseaduse muutmiseks igati asja- ja ajakohane.

17.  Edasiminek nõuab suuremat pingutust. Madalatele palkadele üles ehitatud äriplaanid on lootusetult aegunud. Tootmisressursid ei ole Eestis odavad, kuid on sellise hinnaga, mis oskusliku kasutamise korral loob konkurentsieelise.

18.   Olla edukas tähendab olla Euroopa tasemel. Mõõdupuuks ei ole mitte kohalik konkurent, vaid valdkonna parimad maailmas. Eksportööride edukust mõõdetakse “globaalse mõõdupuuga”. Sarnast mõõtmist vajavad ka siseturule müüjad. Eduks on vaja eelkõige investeeringuid – ELi uutes liikmesriikides, sh Eestis, on kapitali koguhulk töötaja kohta endiselt ligi kaks korda väiksem kui vanades liikmesriikides. Majandustsükli praeguses faasis on eriti oluline jätkata investeerimist ja tõhustada tootmisprotsesse. Viimastel aastatel on tööhõive kasvanud, kuid tootlikkuse kasvutempo alanenud.

19.  Investeeringute jätkumise ja efektiivsema tootmise eelduseks on majanduse avatus. Vaid avatud majanduses on ettevõtted sunnitud oma tööd pidevalt tõhustama ning targalt investeerima. Poliitika, mis toetab avatust ja konkurentsi, toetab seega ka tootlikkust ja majanduskasvu.

20.  Avatusest saavad kõige enam tulu riigid, kus kapital ja tööjõud liiguvad võimalikult väikese kuluga ja vabal turul kujunevate hindade mõjul hääbuvatest majandusharudest perspektiivikatesse valdkondadesse. Majanduse paindlikkust ja avatust soosiv poliitika suurendab järelikult ka ettevõtete ja majapidamiste šansse maailmamajanduse võimalustest osa saada.

21.  Edu eelduseks on niisiis valmisolek ja võime muutuda ning vaadata väljapoole, seades ambitsioonikaid eesmärke. Taasiseseisvumisjärgse majanduse esimeses arengufaasis oli Eesti eesmärk luua toimiv turumajandus, teises saada ELi ja NATO liikmeks. “Kolmas hingamine” võiks lähtuda eesmärgist saavutada umbes 10 aastaga ELi keskmisega võrdne elatustase. Euroopa Liidu liikmelisuse, Põhjamaadega seotuse ja avatud majanduse eeliseid kasutades ning Eesti konkurentsivõimet edendades on see eesmärk saavutatav.