TAUSTINFO
BASELI PANGAJÄRELEVALVE KOMITEE ETTEPANEK KAPITALI ADEKVAATSUSE NORMATIIVI MUUTMISEKS[1]

Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS) töötas 1988. aastal välja kapitali adekvaatsuse arvestamise esmase raamistiku, mis näitab pankade omakapitali piisavust vara ja bilansiväliste kohustustega kaasnevate riskide katmiseks. Finantsturgude kiire areng viimasel aastakümnel on viinud olukorrani, kus seni kehtiv metoodika ei pruugi üheselt peegeldada kommertspankade finantsolukorda. Vajakajäämised avalduvad selgemini suurte rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide puhul.

3. juunil 1999 avaldas Baseli Pangajärelevalve Komitee pankade kapitali adekvaatsuse arvestamise uuendatud raamistiku. Eelnõu koosneb kolmest osast, millest esimene sammas ehk soovituste tuum on krediidiriski kaalude täpsem vastavusseviimine aluseks olevate riskidega väliste (reitinguagentuuride) riskihinnangute abil.

Erinevalt varasemast raamistikust on uues rohkem tähelepanu pööratud nõuete tagatusele ning bilansiväliste kirjete tasaarvestamisele. Lisaks on käsitletud ka seni kehtivas direktiivis puudutamata riske, nagu pangaportfelli intressirisk ning operatsiooniriskid. Veel on käsitletud laenuriski mudelite kasutamist, kuigi esialgu on andmeridade mittepiisavus ja mõned küsitavused mudelite standardiseeritud rakendamise edasi lükanud. Senises normatiivses raamistikus on kauplemisportfelli suhteliselt madal riskikaal võrreldes pangaportfelliga loonud eeldusi arbitraažiks ning komitee kaalub antud erisuste silumist.

Hulgaliselt väitlusi on põhjustanud plaanitav reitingupõhise riski arvestamine. Antud muudatus mõjutab olulisel määral rahvusvahelisi võlakirjaturge, kuna mitmed seni 0%list riskikaalu omavad, kuid nõrgema maariski reitinguga OECD riikide võlakirjad kaotavad oma senise madala riskipreemia. Samas saavad AAA- ning AA-reitingut omavad ettevõtted alandada oma võõrvahendite hinda. Teisalt peaks paranema pangandussektori normatiivse riski ja tulu senine suhe, kuna kaob normatiivne eelis mõnesid riskantsemaid nõudeid rahastada.

Eelnõu teine sammas on suunatud pangandusjärelevalve institutsionaalse efektiivsuse tõstmisele. Lähtuvalt esimese (normatiivse) samba olemusest, on pangajärelevalve tulevikus enam suunatud pankade sisemistele riskijuhtimise ja kontrolli skeemidele ning nende rakendamise hindamisele.

Viimane, kolmas sammas käsitleb finantsstabiilsuse parandamist turu läbipaistvuse suurendamise teel, määratledes pankade poolt avalikkusele esitatavate finantsolukorda iseloomustavate andmete sisu ning nende avaldamise korra.

Käsitletud eelnõu on täies mahus BISi koduleheküljel aadressil: www.bis.org ("Consultative Paper on a New Capital Adequacy Framework").

[1] Normatiivide muudatusettepanekud on avatud diskussiooniks kuni 31. märtsini 2000. Normatiivid loodetakse muudetud kujul kinnitada 2000. a lõpul.