Finantskriisi tagamaadest

Jaak Tõrs
Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja

Eesti pankadele annavad usaldusväärsuse Rootsi ja Taani valitsuste otsused toetada oma panku.

Raskused rahvusvahelistel finantsturgudel said alguse juba 2007. aasta augustis. Paljude Euroopa ja Ameerika pankade jaoks muutus olukord kriitiliseks selle aasta 15. septembril, kui pärast ebaõnnestunud ülevõtmist alustati Lehman Brothersi, USA suuruselt neljanda investeerimispanga pankrotimenetlust.

Umbes poolteist nädalat püsisid põhisündmused Ameerika mandril, hiljem kandusid probleemid üle ka Euroopa riikidesse.

Valitsuste toetuslaine
Euroopas restruktureerisid ja toetasid Beneluxi maad ning Prantsusmaa kõigepealt Fortist, Saksamaa valitsus Hypo Real Estate’i ja Briti valitsus Bradford & Bingelyt. Seda nimistut võiks jätkata päris mitme nimega. Üheks drastilisemaks operatsiooniks kujunes Islandi pankade saneerimine, kuna olukorra muutis keeruliseks Islandi liiga suur pangavarade maht võrreldes sisemajanduse kogutoodanguga.

Keerulistest tingimustes, kus üritatakse vältida investorite ja hoiustajate paanikat, on peaaegu kõik Euroopa Liidu valitsused astunud samme finantsstabiilsuse kindlustamiseks.

Samas on osa otsuseid mõjutanud ELi ühtse finantsturu tingimustes ka teiste liikmesriikide finantssektorit. Näiteks Iirimaa valitsuse otsus tagada kõik hoiused tekitas surve Taanile tihedate finantssuhete tõttu. Taanil tuli sellest lähtuvalt langetada samasugune otsus, mis omakorda mõjutas teisi Põhjamaid ja lõpuks kogu Euroopat.

Raskused kohalikel pankadel
Euroopa finantsturgudel valitseva segaduse, usalduse puudumise ja pankadevahelise rahaturu kokkukuivamise taustal tekkis ELi mõne uue liikmesriigi kohalikel, rahvusvahelistesse gruppidesse mittekuuluvatel pankadel tõsiseid raskusi. Nende riikide probleemid on seotud eelkõige likviidsuse tagamisega, sest keerulises rahvusvahelises finantsturgude olukorras on raske turult laenatud vahendeid refinantseerida ehk võetud laene uute laenude arvelt tagasi maksta. Kui sellele lisandub kas või väike ebakindlus hoiustajate hulgas, sunnib see stabiilsuse tagamiseks käivitama päästeoperatsiooni.

Sellise olukorra ees oli ka Läti valitsus, kes otsustas omandada kahe lati eest läbi Hipoteku un Zemes Banka (Hüpoteegi- ja maapank, HZB) kaudu 51 protsenti Parex panga aktsiatest. Seega asus Läti sarnaselt Belgia, Ühendatud Kuningriigi ja teistega korraldama konkreetse panga päästeoperatsiooni.

Enamusosaluse omandamine on üks tähtsamaid päästeoperatsiooni komponente. See aitab reeglina tõsta hoiustajate ja investorite usaldust konkreetse panga vastu ja paneb hea aluse vajadusel panga kapitaliseerituse tõstmiseks ka edaspidi.

Juhul kui omaniku vahetus tugevama vastu ei ole siiski usaldust suurendanud ega likviidsust parandanud, järgneb sellele konkreetne likviidsustoe pakkumine. Igal juhul on Läti valitsuse otsus selles olukorras positiivne ja toetab sellega kogu Läti pangandussüsteemi usaldusväärsust.

Eesti pangandus kuulub 98 protsendi ulatuses Skandinaavia päritolu pangandusgruppidele, kelle omanikering tagab pankade usaldusväärsuse ja kes suudavad vajadusel panka täiendavalt investeerida. Eesti finantsstabiilsuse tagamise meetmed on kooskõlas vastava emapanga riigi meetmetega, seega ollakse valmis probleemid koostöös lahendama.

Eesti puhul määravad pankade tugevuse finantssektori praeguses keerulises olukorras paljuski Rootsi ja Taani valitsuse otsused oma panku toetada ning teiselt poolt Eesti Panga ja valitsuse vastavasisuline piiriülene, Euroopa Liidu üldpõhimõtetele tuginev koostöö regiooni riikidega.