EESTI 2002. AASTA I KVARTALI ESIALGSE MAKSEBILANSI KOMMENTAAR

Eesti 2002. aasta I kvartali esialgse maksebilansi jooksevkonto puudujääk moodustas 3,5 miljardit krooni. Kapitali- ja finantskonto ülejääk oli enam-vähem sama suur – 3,6 miljardit krooni. Poole sellest moodustas otseinvesteeringute sissevool. Maksebilansi reservid kasvasid ligi 0,8 miljardi krooni võrra. Jooksevkonto puudujäägi suhe (viimase nelja kvartali keskmisena) sisemajanduse koguprodukti oli 8,1% (vt joonis 1).

Jooksevkonto puudujäägi kasvu mõjutas traditsiooniliselt enim väliskaubandusbilanss (vt tabel 1). Selle defitsiit moodustas ligi 4 miljardit krooni, mis jäi küll eelmise kvartali tasemele, kuid suurenes võrreldes 2001. aasta I kvartaliga miljardi krooni võrra. Nii kaupade eksport kui ka import jäid oma absoluuttasemelt alla 2001. aasta I kvartali vastavatele näitajatele, seda töötluskaupade mahu järsu kahanemise tõttu (eelkõige mobiilsidevahendite osas). Kaupade normaaleksport oli samal ajal ligi 6% ning import sisekäibeks 11% suurem. Kaubaimpordi ennakkasv oli osaliselt seotud suurenenud nõudlusega investeerimiskaupade järele. Eesti peamised väliskaubanduspartnerid on jätkuvalt Euroopa Liidu riigid, ehkki nende osa võrreldes 2001. aasta sama perioodiga töötluskaupade mahu vähenemise tõttu mõnevõrra langes.

Hooajaliste tegurite tõttu oli teenuste bilansi ülejääk 2002. aasta I kvartalis tavapärasest väiksem, moodustades 1,4 miljardit krooni. Tulemusele avaldas mõju ka teenuste impordi kiirem kasv võrreldes nende ekspordiga – vastavalt 44% ja 18%. Tähtsaima teenuseliigi – veoteenuste – ülejääk jäi enam-vähem 2001. a I kvartali tasemele, nende ekspordi ja impordi maht oli aga oluliselt suurem (põhiliselt tänu raudteel veetud kaupade käibe kasvule). Veoteenuste osakaal teenuste käibes suurenes ligi 60%ni. Koos elatustaseme tõusuga suureneb järjest Eesti residentide huvi reisimise vastu väljapoole Eestit, mistõttu reisiteenuste bilansi ülejääk oli mõnevõrra väiksem kui aasta varem. Olulisem mõju teenuste bilansi ülejäägi kahanemisele oli siiski ehitusteenustel, mille 2001. a I kvartali suur positiivne saldo muutus tänavu I kvartalis negatiivseks.

Tulude bilansi puudujääk kasvas aasta varasema ajaga võrreldes ligi 400 miljoni krooni võrra ja moodustas 1,5 miljardit krooni. Jätkuvalt oli negatiivne tulude bilanss tingitud välisinvesteeringute tulukuse tõusust Eestis – välisinvestorite tuludest üle 70% olid tulud otseinvesteeringutelt, millest omakorda kaks kolmandikku moodustas jaotamata kasum (kajastub arvestuslikult otseinvesteeringute sissevooluna) ja ligi 30% dividendid.

Ülekannete bilansi ülejääk moodustas 0,6 miljardit krooni.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO ülejääk oli 3,6 miljardit krooni (2001. a I kvartalis oli saldo muudatuste tõttu krediidiasutuste kohustusliku reservi arvestuses olnud negatiivne). Kapitali sissevool toimus põhiliselt otse- ja muude investeeringute vormis, portfelliinvesteeringute osas ületas kapitali väljavool nende sissevoolu.

Välismaised otseinvesteeringud Eestisse moodustasid käesoleva aasta I kvartalis 2,1 miljardit krooni, millest 25% olid investeeringud aktsiakapitali ja 54% taasinvesteeritud tulu. Põhilised investorid pärinesid Rootsist, Soomest ja Ameerika Ühendriikidest, väliskapital paigutati eelkõige rahandusse, veondusse, laondusse, sidesse ja tööstusesse.

Eesti investorite otseinvesteeringud välismaale jäid sisuliselt 2001. aasta I kvartali tasemele ja moodustasid ligi 300 miljonit krooni. Ligi pool välismaale tehtud otseinvesteeringutest toimus laenukapitali vormis, kolmandik aktsiakapitalina ja ülejäänu taasinvesteeritud tuluna. Eesti otseinvesteeringud suundusid jätkuvalt Balti riikidesse ja eelistatavamateks tegevusaladeks olid veondus, laondus, side, kinnisvara, pangandus, hulgi- ja jaekaubandus.

Portfelliinvesteeringute netoväljavool moodustas ligi 1 miljard krooni. Valdavalt oli tegu muu sektori võlaväärtpaberite ja krediidiasutuste rahaturuinstrumentide nõuete kasvuga. Portfelliinvesteeringute kohustuste saldo muutus vähe, kuna omandiväärtpaberite kohustuste kasvu nivelleeris võlaväärtpaberite kohustuste vähenemine. Aktiivsed olid taas muu sektor ja krediidiasutused.

Muude investeeringute sissevool ületas nende väljavoolu 2,7 miljardi krooni võrra, kusjuures nõuded kasvasid 1,1 ja kohustused 3,8 miljardit krooni. Nõuete kasv oli peaaegu täielikult seotud krediidiasutuste poolt antud lühiajaliste laenudega. Kohustused suurenesid 2,4 miljardi krooni ulatuses saadud laenude ning 1,3 miljardi krooni ulatuses sularaha ja hoiuste arvel.

Maksebilansi RESERVID kasvasid ligi 0,8 miljardi krooni võrra.

* * * * *

2002. aasta I kvartali täpsustatud ning II kvartali esialgne maksebilanss avaldatakse Eesti Panga koduleheküljel 23. septembril 2002 kell 12.

PS Avaldamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale.

Tabel 1. Eesti maksebilanss (mln kr)(1)

(1)Vastavalt täiendava informatsiooni laekumisele on korrigeeritud eelnevate perioodide andmeid.

Joonis 1. Jooksevkonto saldo SKP suhtes (%)