(1) Willem F. Duisenbergi kõne, mille ta pidas väitlusel
"Euro ja laiem Euroopa" Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee
istungjärgul Strasbourgis 24. jaanuaril 2001. Euroopa Keskpanga veebilehe
aadress on http://www.ecb.int (Toim. märkus).
>Kõigepealt lubage tänada Teid, härra president, sooja tervituse eest.
On tõesti suur au esineda sellise väärika ja tõeliselt üle-Euroopalise
auditooriumi ees, nagu seda on Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Mul on
hea meel jätkata arvamustevahetust, mis, nagu te mainisite, sai alguse
Majandus- ja Arengukomitee külaskäigust Euroopa Keskpanka (EKP) 1999. aasta
aprillis. Minu siinviibimine – nagu ka meie toonane kohtumine – kinnitab
seda suurt tähtsust, mida EKP omistab euro mõjudele laiema Euroopa jaoks. Oma
lühiesinemises sooviksin ma peatuda mõningail küsimustel, mis on tõstatatud
Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni eelnõus, lootuses, et n-ö asja sees
olija seisukohad võiksid rikastada tänast arutelu.
>Euro mõju Euroopale laiemalt sõltub suures osas meie oskusest
kindlustada ühisraha edu pikemas perspektiivis. Ma ütlesin meie oskusest,
sest jutt käib kõigi asjaosaliste ühistegevusest Euroopa Liidu sees: mitte
ainult Euroopa Keskpangast ja riikide keskpankadest, vaid ka Euroopa Liidu
institutsioonide ja liikmesriikide poliitikakujundajaist, ettevõtlusliitudest
ja ametiühingutest, finantsturul osalejaist ja kodanikest üldse. Ma tean, et
ELi on süüdistatud liigses huvis omaenese dünaamilise arengu vastu ja väheses
tähelepanus Euroopa suhtes laiemalt ning kogu maailma suhtes üldse. Sellele
vaatamata tahaksin alustada lühiülevaatega meie uue rahaga seotud
saavutustest. Seejärel tutvustan ma ees ootavaid ülesandeid, millest paljud on
lahutamatult seotud Euroopa Liidu laienemisega.
>Mitmete näitajate alusel on euro osutunud edukaks juba täna. Eelkõige
on EKP järginud talle usaldatud mandaati säilitada hindade stabiilsus. Meie
arvates on see märkimisväärne saavutus, eriti arvestades ajuti ebasoodsaid
asjaolusid, nagu näiteks euro pikaajaline odavnemine või nafta hinna järsk tõus.
Need mõlemad tegurid põhjustasid, tõsi küll ainult ajutise, kuid märkimisväärse
inflatsioonilise surve. Me näeme samuti finantsturgude süvenevat
integratsiooni europiirkonnas ja kasvavaid pingutusi kohandada vastavad
regulatiivstruktuurid euro kasutamise reaalsusega. Euroopa Keskpank on
institutsioonina muutunud mõjusamaks; ta on määratlenud oma koha Euroopa
Liidu institutsioonilises arhitektuuris ja kujundab aktiivselt rahvusvahelist
suhtlust.
>Kuigi me nendime neid saavutusi teatud rahuldustundega, oleme kaugel
enesega rahulolust. Juba Frankfurdi kohtumisel 1999. aasta aprillis rõhutasin
ma, et EKP ei looda lähitulevikus hakata tegelema tavatööga.
Tegelikult on veel üsna mitmeid ülesandeid, mitte ainult Euroopa Keskpangale
kui institutsioonile, vaid ka integreeruvale Euroopa Liidule ja Euroopale
laiemas mõttes.
>Lubage ma täpsustan: meie kui "euro eestkostjate" põhiline ülesanne
seisneb hinnastabiilsuse jätkuvas säilitamises, tagades seega euroala
kodanikele stabiilse ja usaldusväärse raha. Järgnevate kuude jooksul
keskendume euro odavnemisest ja nafta hinna tõusust tingitud inflatsioonitaseme
ajutise kasvu võimalike teiseste mõjude ärahoidmisele. Kuigi me oleme hiljuti
olnud tunnistajaks euro kallinemisele ja nafta hinna langusele, kutsume siiski
oma partnereid sotsiaalalal jätkuvalt sõlmima mõõdukaid palgakokkuleppeid.
Me jälgime ka edaspidi tähelepanelikult arenguid väljaspool europiirkonda,
eriti Ameerika Ühendriikides ja maailma majanduses tervikuna. Veelgi enam, EKP
ergutab edaspidigi valitsusi enimvajalikke struktuurireforme jätkama, selleks
et suurendada euroala majanduse kasvupotentsiaali.
>EKP seisab silmitsi ka "suhtlemisalase väljakutsega".
Nagu ma olen varem korduvalt rõhutanud, saab EKP poliitiliste otsuste ja
meetmete tutvustamist veelgi parandada. EKP on minu arvates juba praegu üks
maailma avatumaid ja läbipaistvamaid keskpanku. Meie hiljutine otsus avaldada
EKP ja 12 euroala riigi keskpankade töötajate ühiselt koostatud majandusliku
arengu prognoosid toonitab veelgi meie sellealast rõhuasetust. Seetõttu ma ei
näegi EKP mõttemallide ja poliitika põhimõtete kättesaadavuses erilist
probleemi. Keerukus tuleneb europiirkonna rahvus- ja keelerohkusest koos väga
erinevate suhtluskogemuste ja traditsioonidega – nii andja kui ka saaja
tasandil –, mis on juba iseenesest omaette ülesanne. Ühtne rahapoliitika 12
riigist koosneva valuutatsooni jaoks nõuab kohanemist igas mõttes, kuigi ma
olen kindel, et me õpime ruttu.
>Eelseisvate kuude jooksul leiab aset ka euro sularahana kasutuselevõtu
ettevalmistamise lõppfaas. 300 miljonile ühisraha piirkonna kodanikule piisava
eurode varu tagamine rahatähtede ja müntidena, sularaha- ja müügiautomaatide
kohandamine, jaehinnasiltide ümbervahetamine ja palju muid hädavajalikke
muudatusi – kõik see kulmineerub peaaegu enneolematu organisatsioonilise ja
logistilise ülesandena, ja seda mitte ainult Euroopa Keskpanga ja riikide
keskpankade, vaid ka liikmesriikide valitsuste, pangandusringkondade ja jaemüüjate
jaoks. Valmistumisest mitmekesiste ülesannetega toimetulekuks on kujunenud
selge poliitiline eelistus.
>Euro tõeliseks proovikiviks kujuneb aga see, kuivõrd Euroopa kodanikud
aktsepteerivad seda oma rahana. Uue raha, selle kujunduse ja
turvaelementide tutvustamiseks avalikkusele on EKP, riikide keskpangad,
europiirkonna liikmesriigid, Euroopa Komisjon ning pangandusringkonnad käivitanud
ulatusliku teavitamiskampaania. Ainuüksi EKP ja 12 europiirkonna riigi
keskpangad on sel eesmärgil eraldanud 80 miljonit eurot avalike suhete
arendamiseks. Lisaks eeltoodule valmistume avama EKP Infokeskust Frankfurdi
"Eurotornis" (2). Lähinädalail avame ka eraldi euro veebilehe.
>Lõppkokkuvõttes on aga kodanike usalduse võitmiseks euro vastu vaja
raha kaitsta selle sõna laiemas tähenduses, mis hõlmab ulatusliku süsteemi
loomist vastse valuuta kaitsmiseks võltsimise eest. EKP ja riikide
keskpangad koos Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste, Europoli ja Euroopa
Komisjoniga on koondanud oma jõud ning vastavate meetmete väljatöötamine on
lõpusirgel.
>Lisaks Euroopa Keskpanga ees seisvate vahetute ülesannetega
toimetulekule on euro pikaajaline edu seotud ka Euroopa Liidu
konstitutsioonilise arenguga. Assamblee resolutsiooni eelnõu kutsub näiteks üles
looma rahaliitu täiendavat tõelist majandusliitu. Kahjuks tundub aga,
et majandusliidu mõiste ei ole päris hästi määratletud. Ma väidaksin
hoopis, et Euroopa Liit oma ühtse turu ja arvukate majanduselu korraldavate ühtsete
reeglitega on juba saavutanud majandusliku integratsiooni kõrgema taseme. Tänu
euro kasutuselevõtule ja EKP ühtsele rahapoliitikale, üha enam integreeritud
finantsturule ning euro ühtsele vahetuskursile on mõiste Euroopa Liidu
majandus omandanud reaalse sisu. Selle tulemusena on EL leidnud maailmas
tunnustamist omaette üksusena. Edasised katsed kujundada Euroopa "ühtset
häält" rahvusvahelise majandus- ja finantselu tarvis ainult tugevdavad
seda arusaama.
>Sügavamast poliitilisest integreeritusest rääkides usun ma, et
Euroopa Liit näitas Nice’is oma valmisolekut liikuda järk-järgult
otsustusprotsessi tõeliselt euroopaliku elemendi tugevdamise suunas, rakendades
hääletamisel rohkem kvalifitseeritud enamust – isegi kui paljud inimesed
ootasid ja lootsid selles küsimuses veelgi suuremat edu. Sõltumatute
keskpankurite seisukohast vaadatuna – arvestades nende hädavajalikku
distantseerumist poliitikast – tundub, et Nice’i tippkohtumise peamiseks
kordaminekuks polnud mitte ilmtingimata valitsustevahelise konverentsi tulemused
ELi institutsionaalsete reformide kohta. Tippkohtumise peamine edu seisneb
suurel määral tema liikumapanevas jõus: põhjaliku ja ulatusliku arutelu käivitamises
selle üle, kes mida teeb valitsemise üle-Euroopalisel, siseriiklikul ja
regionaalsel tasandil.
>Nice’i tippkohtumise tulemused valmistavad Euroopa Liitu ette uute
liikmete saabumiseks. Vaatamata teatud õiguslike detailide vigadele ja
puudustele saab laienev Euroopa endale institutsioonilise raamistiku. Nüüd
nihkub jälle tähelepanu keskpunkti kandidaatriikide valmistumine Euroopa
Liiduga ühinemiseks.
>Kuigi võib mõista kandidaatriikide mõningast kannatamatust ELiga ühinemise
küsimustes ja isegi soovi kiirelt liituda euroalaga, tuleb ometi realistlikult
hinnata Euroopa Liiduga ühinemise terviklikku mõju, eriti ühtse turu raames
toimuva, sageli pingelise konkurentsi tagajärgi.
>Kõik praegu Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimisi pidavad
kandidaatriigid on seotud kohustusega lõpuks kasutusele võtta euro; süsteemist
väljajäämise võimalust ei ole. Eeldusel, et tulevased uued liikmesriigid näitavad
oma võimet jätkusuutlikult täita Maastrichti kriteeriume, asendavad nad
tulevikus oma rahvusliku vääringu euroga. Nagu ma juba meie eelmisel mõttevahetusel
selgitasin, aitab euro niiviisi kaotada Euroopa majanduslikku jagunemist. Samal
ajal on mulle ka selge – ning ma loodan, et te nõustute –, et tegemist on järkjärgulise
protsessiga, mis kestab pigem pikka kui lühikest aega.
>Et tagada europiirkonna eelseisva laienemise sujuvat kulgu, näitavad EKP
ja europiirkonna riikide keskpangad sellele vaatamata tõsist huvi
kandidaatriikides toimuva arengu vastu. Alles möödunud kuul jätkasime kõrgetasemelist
poliitilist dialoogi oma kandidaatriikide keskpankuritest kolleegidega Viini
seminaril. Me püüame selliste kontaktide kaudu luua tihedaid professionaalseid
töösuhteid, mis muuhulgas hõlmavad ka tehnilise abi pakkumist. Seega oleme võtnud
suuna aidata arendada laiema Euroopa käsitlust konkreetselt
keskpanganduse vallas.
>Äärmiselt oluline on mõista euro tähendust Euroopale tervikuna, on ju
paljud Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid otsustanud kasutada oma raha- ja
vahetuskursipoliitikas baasvaluutana eurot kui stabiilsuse ja usaldusväärsuse
ankrut. See ei kehti mitte ainult ühinevate riikide grupi kohta, vaid võib üha
enam käia ka eemalejäävate maade kohta. Ma loodan, et euro selline
rahvusvaheline roll lähiaastail kasvab. Mitte üksnes seetõttu, et pärast
euro kasutuselevõttu pangatähtede ja müntidena 2002. aastal asendavad need
Saksa marku, mida eelmainitud riikides kasutatakse laialdaselt maksevahendi ja säiliva
väärtusena.
>Euroopa ühendamine on olnud pidev töö ja see jätkub. Euro
kasutuselevõtt ja Euroopa Keskpanga loomine moodustavad selle pideva arengu
olulise osa. Majandus- ja Rahaliidu dünaamika näitab, et eurost võib saada
edasise integratsiooni võimas katalüsaator. Meie töö Euroopa Keskpangas on
kaasa aidata ühisraha edukusele pikemas perspektiivis. Ainult nii toob euro
kasu nii laienenud Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda.
(2) Euroopa Keskpanga kõrghoone. (Toim. märkus).
