EESTI PANGA STRATEEGILINE ARENGUKAVA (1)

(1) Eesti Panga nõukogu kiitis strateegilise arengukava heaks 25. jaanuaril 2001.

Eesti Panga missioon

Eesti Panga missioon keskpangana on tugevdada nii siseriiklikku kui ka rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi püsivuse ning terviklikkuse vastu.

Eesti Panga peaeesmärgid

1. Eesti krooni väärtuse säilitamine ja täisväärtuslikkuse kindlustamine raha funktsioonide täitmisel.

2. Eesti pangasüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamine.

3. Eesti finantssüsteemi efektiivsuse ning arengu toetamine eelkõige makse- ja arveldussüsteemide osas.

4. Ühiskonna sularahanõudluse rahuldamine.

Eesti Panga tegevuse põhisuunad aastaiks 2001–2003

I. Põhilähtekohad

1. Lähtudes Eesti Panga peaeesmärkidest ning vajadusest kindlustada majanduse stabiilsus ja sujuv ühildamine Euroopa majandusruumiga, peab Eesti Pank põhjendatuks seadusega fikseeritud vahetuskursile ning valuutakomitee raamistikule tugineva rahapoliitika pidevust Eestis.

2. Eesti Panga raha- ja panganduspoliitika eesmärk on tagada Eesti valmisolek ühinemiseks Euroopa Liidu, Euroopa Majandus- ja Rahaliidu ning eurosüsteemiga. Eesti Pank süvendab koostööd Euroopa Keskpankade Süsteemi, Euroopa Keskpanga ning muude Euroopa Liidu asutustega.

3. Eesti Pank teeb kõik, et tagada raha- ja panganduspoliitika alaste seaduste ning määruste kooskõla Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktidega. Ajutiste kõrvalekallete puhul acquis‘st valdkondades, kus Eesti taotleb ühinemisläbirääkimistel ametlikku üleminekuperioodi, koostatakse õigusaktide kooskõlla viimiseks asjakohane aja- ja tegevuskava.

4. Eesti Pank osaleb vastastikku kasuliku rahvusvahelise koostöö raames aktiivselt rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide tegevuses. Eesti Panga tegevus vastab rahvusvaheliselt aktsepteeritud avatuse ja läbipaistvuse põhimõtetele.

II. Rahapoliitika

5. Eesti Pank kindlustab kuni Eesti ühinemiseni Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga Eesti krooni usaldusväärsuse ja stabiilsuse fikseeritud vahetuskursi ning valuutakomitee põhimõtetele tugineva rahapoliitika abil. Eesti rahasüsteemi ühinemine Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga toimub kolmes etapis: (1) liitumiseelne ehk ettevalmistav periood; (2) Majandus- ja Rahaliiduga ühinemise järgne piiratud õigustega liikmesriigi periood; (3) eurosüsteemiga liitumine.

6. Eesti Pank arendab valuutakomiteel tugineva rahapoliitika tõhususe tagamiseks jätkuvalt rahapoliitika raamistikku, et ühildada see keskmises perspektiivis Euroopa Majandus- ja Rahaliidu omaga ning tagada rahasüsteemi nii siseriiklik kui ka rahvusvaheline usaldusväärsus väikese avatud majanduse tingimustes.

7. Eesti Pank nõustab valitsust raha- ja panganduspoliitilistes küsimustes. Pank osaleb keskpanga põhiseaduslike eesmärkide täitmist mõjutavais avalikes majanduspoliitilistes aruteludes ja Eesti pikaajaliste majanduskavade koostamisel, et tagada rahapoliitika järjekindlus pikemaks ajaks.

8. Eesti Pank käsitleb majandus- ja rahapoliitika võtmeküsimusi terviklikult ning toetub majandus- ja rahapoliitilises analüüsis ning aruteludes tänapäevastele analüüsi- ja prognoosimeetoditele.

III. Finantssektor ja järelevalve

9. Eesti Panga finantssektori-, sh panganduspoliitika eesmärk on tagada Eesti finantssektori usaldusväärsus ning täielik valmisolek ühinemiseks Euroopa Liidu ja Euroopa ühise turuga.

10. Eesti Pank toetab ühendatud finantsjärelevalve loomist, et saavutada järelevalve tõhusus finantssektori kõigis osades. Ühendatud finantsjärelevalve loomisel on Eesti Panga esmane eesmärk tagada, et ühendamisprotsessi käigus ja selle tulemusena ei vähene järelevalve, eelkõige pangajärelevalve suutlikkus. Vajadusel säilitab Eesti Pank järelevalvelise oskusteabe keskpanga juures.

11. Eesti Pank lähtub järelevalvelises tegevuses rahvusvahelistest normidest ning praktikast. Arvestades finantssektori vastuvõtlikkust mikro- ja makroriskidele, säilitab Eesti Pank vajadusel rahvusvahelistest tavadest rangemaid usaldatavusnormatiive ja muid regulatsioone.

12. Eesti Pank tähtsustab finantssektori stabiilsuse kindlustamisel ning era- ja avaliku sektori vahelise vastutuse jagamisel turudistsipliini tõhustamist tegevuse läbipaistvuse ning võetud riskide avalikustamise kaudu. Eesti Pank rõhutab vajadust järgida häid pangandustavasid ning vajadust tugevdada turuosaliste enesekontrolli ja üldjuhtimist.

13. Eesti Pank pöörab panganduspoliitika kujundamisel suuremat tähelepanu konkurentsile pangandussektoris, et finantssektori avatuse, sisemaise konkurentsi tõhustamise ja normatiivse baasi abil luua eeldused pangandussektori efektiivsuse kasvuks ning selle rahvusvaheliseks konkurentsivõimeks.

14. Eesti Pank aitab arendada finantssüsteemi tegevusraamistikku, mis peab kindlustama finantssektori stabiilsuse, tagama süsteemi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning võimalike süsteemsete probleemide korral ühiskonnale odavaima lahenduse.

15. Arvestades Eesti finantsturgude üha tihedamat seotust välisturgudega krediidiasutuste tegevusulatuse laienemise ning omanikeringi rahvusvaheliseks muutumise kaudu, tugevdab Eesti Pank koostööd muude riikide järelevalveasutuste ja keskpankadega. Keskpank seab omavaheliste järelevalveliste ülesannete jaotamisel ning koostöö korraldamisel eesmärgiks saavutada järelevalve maksimaalne tulemuslikkus.

16. Rahapoliitika tõhususe ja finantsstabiilsuse tagamiseks osaleb Eesti Pank peale panganduspoliitika kujundamise ka muude finantsvahendajate tegevusraamistiku väljatöötamisel.

IV. Teised põhitegevusvaldkonnad

17. Eesti Pank taotleb oma statistikaalase tegevusega avalikkuse informeerituse paranemist. Pank jätkab lisaks pangandusstatistikale kogu finantsvahenduse statistilise baasi laiendamist ning andmete kogumist nii otse turuosalistelt kui ka pädevatelt asutustelt. Eesti Pank järgib statistika kogumisel ja avaldamisel kuluefektiivsust ning üldtunnustatud rahvusvahelisi standardeid, soovitusi ja häid tavasid.

18. Eesti Panga eesmärk on vähimaid kulutusi nõudev, rahvusvahelistele nõuetele vastav ning Eesti ühiskonna vajadusi kõige paremini rahuldav raharinglussüsteem. Keskpank toetab raharingluse tõhustamiseks sularaha osatähtsuse vähendamist raharingluses ning aitab kaasa sularahata maksevahendite kasutamiseks vajaliku infrastruktuuri ja õigusliku keskkonna loomisele. Eesti Pank lähtub sularaharingluse korraldamisel rahvusvahelistest turva- ja kvaliteedinõuetest.

19. Eesti Pank loob reaalajalise brutoarveldussüsteemi suurmaksete arveldamiseks ning käivitab tähtajalise netoarveldussüsteemi jaemaksete arveldamiseks, et muuta Eesti krooni ülekandesüsteemid turvalisemaks, kiiremaks ja säästlikumaks ning täita Euroopa Liidu nõudeid ja regulatsioone. Pank toetab muude finantsvahenduse infrastruktuuri elementide loomisel ja haldamisel eraalgatust ning on vajadusel selles protsessis suunav ja kontrolliv osapool.

20. Eesti Pank lähtub panga välisvaluutareservide investeerimisel Eesti krooni kattevarale kohastest konservatiivsetest riskipiirangutest, eelistades investeerimistulu teenimisel vahendite säilivust ja likviidsust.

V. Eesti Panga organisatsioon

21. Eesti Pank tõhustab oma haldussuutlikkust ning taotleb otstarbekama ja säästlikuma organisatsiooni kujundamist muutuvas keskkonnas.

22. Eesti Pank arendab organisatsiooni tegevuse tõhustamiseks ning töö tulemuslikustamiseks oma tegevuse strateegilist plaanimist, täiustab tegevusriskide juhtimist ja tööprotsessening muudab ressursikasutust ökonoomsemaks ja arukamaks.

23. Eesti Pank jätkab oma organisatsiooni struktuuri ja töökorralduse järkjärgulist viimist vastavusse Euroopa Liidu ning Euroopa Majandus-ja Rahaliiduga ühinemisest tulenevate nõuetega.

24. Eesti Pank rakendab tänapäeva nõudmistele ning keskpangale ja muudele avaliku sektori organisatsioonidele vastavat personalipoliitikat, mis toetab organisatsiooni liikmete omaalgatust ja uuendusmeelsust ning nende ja organisatsiooni vajadustega kooskõlas olevat järjepidevat õppimist.

25. Eesti Pank kasutab kõiki enda käsutuses olevaid võimalusi oma peaeesmärkide ja tegevuse tulemuslikkuse avalikkusele teadvustamiseks.