2001. AASTA RAHAKALENDER

MÄRTS JA APRILL

8. märts

Tehti teatavaks Eesti Panga kunstikalendri kontseptsioonikonkursi võitjad. Þürii koosseisus Jüri Kaarma, Krista Kodres, Heiki Pärdi, Liina Siib ja Andres Tali jaotas preemiafondi järgmiselt:

I koht (10 000 krooni) tööle märgusõnaga “Üksteist”, autor Ants Hein;
II koht (3 000 krooni) tööle märgusõnaga “Kaksteist”, autor Laura Hein;
III koht (2 000 krooni) tööle märgusõnaga “Sirmik”, autor Sigrid Saarep.
Esikohatööd pidas Žürii teemakäsitluselt kõige laiahaardelisemaks ja üldharivamaks ning samal ajal kindlalt ja asjatundlikult seotuks Eesti ajaloolise kõrgkultuuriga. Konkursil osales kokku 17 tööd.

12. märts

Eesti Pank avalikustas oma veebilehel (http://www.ee/epbe) Euroopa Keskpanga loal eesti keelde tõlgitud teabetrükise “Euroopa ühisraha euro”. See sisaldab infot euro-pangatähtede ja müntide kohta, mis tulevad 12 eurotsooni riigis käibele 1. jaanuarist 2002.

23. märtsil alustas keskpank sama väljaande trükiversiooni saatmist tellijaile, sh maakondade ja suuremate linnade raamatukogudele. Trükist saab tellida telefonil 6680 900 või e-kirjaga ([email protected]). Väljaannet saab ka Eesti Panga muuseumist (Estonia pst 11).

16. märts

Eesti Panga Pangainspektsioon ning Leedu Panga krediidiasutuste järelevalve osakond sõlmisid pangajärelevalve alase koostöölepingu. Balti turgude süveneva integratsiooni tingimustes väga olulisele dokumendile kirjutasid alla Eesti Panga president Vahur Kraft, Leedu Panga juhatuse esimees Reinoldijus Šarkinas ja Eesti Panga Pangainspektsiooni juhataja Andres Trink.
* * * * *
Eesti Panga presidendi käskkirjaga kehtestati avaliku teabe seaduse nõuete täitmiseks pangas loodud teabenõuete registri haldusreeglid.

20. märts

Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestati riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud 2000. aasta isikustatud sotsiaalmaksu keskmiseks suuruseks 16 606 krooni ning riikliku pensioni staaŽiaasta hindeks ja aastakoefitsiendi hindeks 27 krooni ja 40 senti. Mõlemaid rakendatakse alates 1. aprillist 2001.

23. märts

Toimus Eesti Panga nõukogu korraline istung. Päevakorras olid ülevaade liitumiskõnelustest Euroopa Liiduga ning Eesti Panga osalemine nendel ja liitumist ettevalmistavates projektides.

3. aprill

Seoses sellega, et ametisse asus Eesti Panga asepresident Andres Sutt, täpsustas panga juhatus oma liikmete vastutust tegevusvaldkondade eest. See kinnitati Eesti Panga presidendi käskkirjaga. President Vahur Kraft vastutab Eesti Panga tegevuse üldjuhtimise, juhtimismehhanismide ülevaatamise ja kontrolli eest. Asepresident Rein Minka vastutab sularaharinglust korraldavate tegevuste koordineerimise ja töökeskkonna turvalisuse, Eesti Panga arveldussüsteemi töökindla, kuluefektiivse toimimise ja tervikliku arengu juhtimise, infotehnoloogilise töökeskkonna ja õiguskeskkonna kujundamise ning personalitöö eest. Asepresident Märten Ross vastutab rahapoliitiliste otsuste ettevalmistamise ja täideviimise, Eesti Panga finantsvarade juhtimise, riikliku statistika kogumise, koostamise ja avaldamise koordineerimise ning majandusuuringute ja majandusalase täiendõppega seotud tegevuste koordineerimise eest. Asepresident Andres Sutt vastutab Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete, finantssektorit käsitleva statistika kogumise, koostamise ja avaldamise koordineerimise, makse- ja arveldussüsteemide ülevaatamise ja arendamise, finantsarvestuse ja -aruandluse, sisemise asjaajamise ja füüsilise töökeskkonna eest. Pangainspektsiooni juhataja Andres Trink vastutab finantsstabiilsuse tagamise põhimõtete ettevalmistamise ja täideviimise, sealhulgas Eestis asuvate krediidiasutuste järelevalve korraldamise eest.

18. aprill

Eestisse saabus majanduspoliitiliste konsultatsioonide pidamiseks Rahvusvahelise Valuutafondi (RVF) korraline missioon, mida juhtis Peter Keller. Tegu oli Valuutafondi põhikirja IV artikli raames toimuva korralise missiooniga. Selle käigus olid peamisteks arutlusteemadeks maailma majanduskasvu aeglustumine ja selle võimalik mõju Eestile, eurointegratsiooniks vajalike investeeringute mõju välistasakaalule, tööpuudus, kiire laenukasvuga seotud riskid ning edusammud pangajärelevalve tugevdamisel. Koos missiooniga viibis Eestis ka Põhja- ja Baltimaade valijaskonna asedirektor ?ke Törnquist. Missioon lõpetas töö 25. aprillil. Samal päeval avaldas RVF esialgsed järeldused Eesti majandusolukorra ja -poliitika kohta (RVFi veebilehe aadress on http://www.imf.org).

* * * * *
Riias algas kolm päeva kestnud kaheksas Balti riikide keskpankade seminar. Tänavused põhilised arutlusteemad olid rahapoliitika, keskpanga välisvaluutareservide juhtimine ning üldsussuhted.

* * * * *
Eesti Panga struktuuri optimeerimiseks moodustati Eesti Panga presidendi käskkirjaga senise majandusosakonna ning sekretariaadi baasil haldusosakond. Uue osakonna juhatajaks nimetati Kristjan Kukk.

19. aprill

Eesti Panga nõukogu otsused
Eesti Panga 2000. aasta aruande kohta
Vaadanud läbi Eesti Panga 2000. aasta aruande, sealhulgas bilansi ja kasumiaruande, ja võttes arvesse rahvusvahelise audiitorfirma Deloitte & Touche Audit poolt teostatud 2000. aasta auditi tulemused ning Eesti Panga seaduse paragrahvi 9 lõike 2 punkti 8 ja paragrahvi 30 lõigete 1-5 alusel kiitis Eesti Panga nõukogu heaks panga 2000. aasta aruande, mille moodustavad Eesti Panga bilanss seisuga 31. detsember 2000 ning Eesti Panga 2000. aasta kasumiaruanne. Panga aktivad ja passivad olid 2000. aasta lõpul võrdselt 17 220 403 tuhat krooni. 2000. aasta kasum oli 158 327 tuhat krooni. Vastavalt Eesti Panga seaduse paragrahvi 34 lõikele 3 esitati aruanne koos audiitori järeldusotsusega Riigikogule kinnitamiseks. 2000. aasta kasumist eraldati panga reservkapitali 99,4 miljonit krooni, erireservi 23,927 mln kr ja riigieelarvesse 35 mln kr.
* * * * *
Eesti Panga kasumijaotuse strateegia korralise ülevaatuse kohta
Hinnanud Eesti Panga nõukogu 1999. aasta 23. septembri otsusega (vt EPB nr 5, 1999, lk 20) kinnitatud Eesti Panga kasumijaotuse strateegiat, arvestades prognoosi, milliseks kujuneb Eesti Panga kohustustevaba valuutareservi suhe sisemajanduse koguprodukti ja laiemasse rahaagregaati (M2) ning lähtudes Eesti Panga seaduse paragrahvi 9 lõike 2 punktist 1, otsustas Eesti Panga nõukogu jätkata 1999. aasta 23. septembri otsusega kinnitatud Eesti Panga kasumijaotuse strateegiat.

25. aprill

Eesti Panga muuseumis avati Läti rahanäitus. Selle panid kokku Läti Pank ja Läti Ajaloomuuseum. Näituse avasid Eesti Panga president Vahur Kraft, Läti suursaadik Eestis Gints Jegermanis ning Läti Panga osakonnajuhataja Uldis Klauss. Näitusel tutvustati Läti pangatähti ja nende kavandeid ning käibemünte aastaist 1914-2001. Külastajad said osta viimase kümne aasta meenemünte. Väljapanek suleti 4. mail.

26. aprill

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson ning Eesti Panga juhtivad Euroopa Liidu eksperdid Anu Randveer ja Tõnu Mertsina vastasid euroinfotelefonil Eesti raha ja Euroopa ühisraha puudutavatele küsimustele.