1. JAANUAR
Algas Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (EMU) kolmas
etapp. Üheteistkümnes riigis võeti arveldusrahana
käibele euro. Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad
hakkasid noteerima kõigi ELiga liitumiskõnelusi
alustanud riikide rahvusvaluutade, sh ka Eesti krooni
kurssi.
14. JAANUAR
Eesti Panga presidendi käskkiri
Eesti Panga organisatsioonilise struktuuri
ümberkorraldamise kohta
Seoses ümberkorraldustega organisatsiooni struktuuris
taastati selle käskkirja alusel Eesti Pangas alates
15. jaanuarist 1999 direktori ametikoht. Eesti
Panga direktoriks nimetati Valdur Laid, kes
seni töötas finantsturgude osakonna juhatajana.
21. JAANUAR
Eesti Panga nõukogu kinnitas Eesti Panga
strateegilise arengukava , milles on määratletud Eesti
Panga missioon ja peaeesmärgid, samuti põhisuunad
aastaiks 1999-2001.
* * * * *
Eesti Panga presidendi määrus
Eesti Forekspanga tegevuslitsentsi muutmise
kohta
Krediidiasutuste seaduse 17. paragrahvi ning
krediidiasutuse asutamise ja sellele tegevuslitsentsi
andmise korra 14. ja 15. punkti alusel muutis Eesti Pank
määruse alusel ASile Eesti Forekspank 12. jaanuaril
1993 väljastatud tegevuslitsentsis panga nimetust ja
aadressi. Uus ärinimi on AS Optiva Pank ning uus
aadress Tallinn, Narva mnt 11.
Määrus jõustus allakirjutamise hetkest.
2. VEEBRUAR
Eesti Panga presidendi määrus
Eesti pankadevahelise laenu- ja hoiuseintressi
fikseerimise reeglite muutmise kohta
Eesmärgiga muuta Eesti pankadevahelise laenuintressi
(TALIBOR) ning hoiuseintressi (TALIBID) fikseerimine
paindlikumaks, kehtestati määrusega selleks alates
8. veebruarist 1999 uued reeglid. Erinevalt
varasemast fikseeritakse pankadevahelised intressid igal
äripäeval, suurem on noteeritavate perioodide ning
noteerivate pankade arv. Ka ei ole noteerivad pangad enam
seotud kohustusega teostada tehinguid noteeritavate
intresside alusel.
TALIBOR ja TALIBID esitavad seega noteerivate pankade
parimat hinnangut rahaturult kaasatavate vahendite hinna
kohta, tingimusel, et noteerivad pangad aktsepteerivad ja
täidavad kehtestatud reegleid. Noteerivateks pankadeks
on Eesti rahaturul aktiivselt tegutsevad Eesti ja
välismaa pangad, kes on esitanud vastava taotluse, mille
Eesti Pank on aktsepteerinud: Eesti Ühispank,
Hansapank, Optiva Pank, Merita Bank Plc Tallinna filiaal
ning Svenska Handelsbanken.
Noteeritavad perioodid on 1, 2, 3, 6, 9 ja 12 kuud.
TALIBORi ja TALIBIDi fikseerib Eesti Panga
finantsturgude osakond igal äripäeval kell 11 Eesti
aja järgi noteerivate pankade sel hetkelReutersi
leheküljel avaldatud noteeringute põhjal. Välja
jäetakse kõrgeim ja madalaim noteering, ülejäänuist
aga leitakse aritmeetiline keskmine. Keskmised avaldab
Eesti Pank oma Reutersi leheküljel
ESTI04 samal päeval hiljemalt kell 12.
Noteeritavate intresside arvutamise aluseks on tegelik
päevade arv/360 ning noteeritavate perioodide
alguspäevaks on sama päev + 2 pangapäeva (spot).
Kui mõni noteeriv pank ei toimi reeglite kohaselt, on
Eesti Pangal õigus lõpetada TALIBORi ja TALIBIDi
fikseerimine ja avaldamine.
Määrusega tunnistati kehtetuks Eesti Panga
presidendi määrus 1998. a 1. septembrist Eesti
pankadevahelise laenu- ja hoiuseintressi fikseerimise
reeglite kohta (vt Eesti Panga bülletään nr 5, 1998).
5. VEEBRUAR
Tallinna Linnakohus kuulutas välja EVEA Panga
pankroti.
9. VEEBRUAR
Riigikogu võttis vastu Eesti Panga nõukogu
liikmetest Riigikogu liikmete Ants Järvesaare, Kalev
Kuke, Mati Meose ja Mihkel Pärnoja esitatud krediidiasutuste
seaduse uue redaktsiooni, mis on kooskõlas Euroopa
Liidu vastavate õigusaktidega. 1994. aastal vastu
võetud krediidiasutuste seadus oli selle jätkuvaks
parandamiseks lootusetult vananenud.
* * * * * *
Riigikogu võttis vastu ka hoiu-laenuühistu
seaduse. Seni oli ühistuline tegevus sätestatud
üldseadusega, mis ei arvestanud erinevate ühistute
omapära. Seetõttu reguleeris hoiu- ja laenuühistute
asutamist, lõpetamist ning nende tegevust Eesti Panga
presidendi määrus.
* * * * *
Eesti Panga presidendi määrus
Eesti Vabariigi krediidiasutuste 1998. a
majandusaasta aruandluse kohta
Seoses 1998. a majandusaasta lõppemisega ning
krediidiasutuste seaduse 52. paragrahvi alusel tuleb
kõigil krediidiasutustel vastavalt käesolevale
määrusele esitada 15. aprilliks 1999 Eesti Panga
pangastatistika ja analüüsi osakonnale:
krediidiasutuse 1998. a raamatupidamise
aastaaruanne ja omakapitali liikumise aruanne
vastavalt Eesti Panga presidendi 1998. a 12. veebruari
määruse "Eesti Vabariigi krediidiasutuste 1997. a
majandusaasta aruandlus" (vt Riigi Teataja Lisa
1998, 58/59, 268) lisades 1-6 toodud vormidele,
koostamise põhimõtetele ja juhenditele, v.a
eelnimetatud määruse 5. lisa kohustuste ja omakapitali
16. kirje "Jaotamata kasum/kahjum" märkuses
toodud nõuded bilansiväliste nõuete ja kohustuste
näitamisest lisades);
käesoleva määrusega kinnitatud bilansiväliste
tehingute aruanne;
raamatupidamise seaduse 22. paragrahvi 2. lõike
nõuetele vastav tegevusaruanne;
audiitori järeldusotsus koos aktsionäride
üldkoosoleku otsuste ärakirjaga majandusaasta aruande
kinnitamise ja kasumi jaotuse kohta.
Vastavalt krediidiasutuste seaduse 52. paragrahvi 7.
lõikele on kõik krediidiasutused kohustatud avaldama
oma 1998. a aastabilansi ja kasumiaruande 1998. a 12.
veebruari määruse lisades toodud kujul hiljemalt 1.
maiks 1999 vähemalt ühes krediidiasutuse asukohas
ilmuvas ajalehes.
15. VEEBRUAR
Riigikogu täiendas haldusõigusrikkumiste
seadustikku. See annab pangainspektsiooni juhatajale
õiguse määrata krediidiasutuste seaduse rikkumise eest
süüdlasele kuni 100 000kroonise trahvi.
18. VEEBRUAR
Riigikogu täiendas reklaamiseadust. Eesti Panga
poolt käibele lastud pangatähtede ja müntide kujundust
võib edaspidi reklaamis kasutada üksnes Eesti Panga
eelneval nõusolekul.
19. VEEBRUAR
Reitinguagentuur Moody’s Investors
Service andis Eesti riigi kroonivõlakirjadele
reitingu A1.
22. VEEBRUAR
Algasid Eesti Panga 80. aastapäevale pühendatud
üritused.
Eesti Panga muuseumis esitleti kahte panga poolt
välja antud faksiimiletrükist: "Eesti Pank
1919-1929" ning "Eesti majandus 1938. a.
Eesti Panga aastaraamat". Mõlemad raamatud koos
annavad ülevaate Eesti Panga tegevusest panga
asutamisest kuni 1939. aastani. Muuseumis avati ka müügipunkt,
kus huvilised saavad osta Eesti meenemünte,
mündivoldikuid ning Eesti Panga poolt või tema
tellimusel kirjastatud trükiseid.
