JAANUAR
5. jaanuaril kinnitas Valitsus raudtee
kontsessioonilepingu tingimused, mille järgi AS
Eesti Raudtee hakkab otsima kaubavedude korraldamisest
huvitatud investorit. Loodav Eesti Raudtee ja konkursil
valitud investori ühisfirma saab õiguse kasutada
raudtee infrastruktuuri, võttes endale seejuures
kohustuse raudteed korras hoida ja arendada.
19. jaanuaril tegi Riigikogu muudatusi 1992.
aastalvastu võetud parlamendisaadikute
ametipalga, pensioni ja sotsiaalsete garantiide
seadusesse, mis jõustusid Riigikogu IX koosseisu
ametisse astumisel. Nüüd on pensioni suurus sõltuvuses
Riigikogus töötatud ajast (varem piisas 2aastase
miinimumnõude täitmisest).
20. jaanuaril kiitis Riigikogu heaks arengukoostöö
põhimõtted aastaiks 1999-2000. Need hõlmavad
kahe-, kolme- ja mitmepoolset koostööd ning
humanitaarabi andmist, samuti on fikseeritud
arengukoostöö neli aspekti: poliitiline, majanduslik,
moraalne ja ajalooline.
25. jaanuaril muutis Riigikogu
haldusõigusrikkumiste seadustikku ja kriminaalkoodeksit,
täiendades neid rahapesu tõkestamise seaduse
rikkumisega seotud karistusi käsitleva osaga.
Täiendused jõustuvad 1. juulil.
26. jaanuaril kinnitas valitsus uued, senisest
kõrgemad palgamäärad kantsleritele ja teistele
kõrgetele riigiametnikele. Kantslerite ametipalgaks saab
12 500 krooni, riigiarhivaaril 11 000 krooni, riiklikul
lepitajal 11 500 krooni ja peaprokuröril 18 750 krooni.
Riigikogu otsustas anda riigigarantii ASi Eesti
Raudtee ning ASi Tallinna Lennujaam poolt Euroopa
Rekonstrueerimis- ja Arengupangalt võetavatele laenudele.
27. jaanuaril kohustas Riigikogu uue
korruptsioonivastase seaduse alusel kõrgeid
riigiametnikke andma regulaarselt aru oma varanduslikust
seisust ja tuluallikatest. Kõik seaduses nimetatud
ametiisikud, kes peavad majanduslike huvide
deklaratsiooni esitama parlamendi
korruptsioonikomisjonile, on kohustatud seda tegema ka
kolme aasta jooksul pärast lahkumist seniselt
ametikohalt.
Riigikogu võttis vastu puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse.
29. jaanuaril kinnitas valitsus noortele
põllumajandustootjatele ja väiketootjatele 1999. aastal
toetuste maksmise korra.
VEEBRUAR
1. veebruaril kinnitas valitsus 1999. aastal
põllumajandustootjaile otsetoetuste maksmise korra.
9. veebruaril võttis Riigikogu vastu krediidiasutuste
seaduse uue redaktsiooni ning hoiu-laenuühistu
seaduse. Neis sätestatakse krediidiasutuste ja
hoiu-laenuühistute asutamise, tegevuse ja lõpetamise
õiguslikud alused.
Riigikogu võttis vastu ka ekspordi riikliku
garanteerimise seaduse, mille rakendamine peaks
parandama Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Seadus
sätestab ekspordi riikliku garanteerimise, kui riigi
kohustuse hüvitada eksportijale garanteeritud
eksporditehinguist tekkinud kahjud selles osas, mida ei
kata uue seadusega sätestatud garanteerimistegevuse
sihtasutuse omavahendid.
Valitsus muutis õpilaste ja üliõpilaste
sõidusoodustuste korda.
15. veebruaril võttis Riigikogu vastu haldusõigusrikkumiste
seadustiku muutmise seaduse, mis muuhulgas annab
Eesti Panga pangainspektsiooni juhatajale õiguse
määrata krediidiasutuste seaduse nõuete eiramise eest
halduskaristusena rahatrahvi kuni 100 000 krooni.
16. veebruaril volitas Riigikogu valitsust
võtma Põhjamaade Investeerimispangalt laenu
keskkonnaprogrammi rahastamiseks ning Tartu vangla
ehituse finantseerimiseks.
17. veebruaril suunas riigikassa 100
miljonit USA dollarit Eesti Telekomi aktsiate müügist
laekunud rahast majanduse stabiliseerimise reservfondi.
Eesti Telekomi aktsiate müük ca 3,1 miljardi
Eesti krooni eest on seni suurim erastamistehing.
25. veebruaril oli Riigikogu VIII koosseisu
viimane istung, kus võeti muuhulgas vastu uus
toiduseadus ja ombudsmani institutsiooni loov
seadus.
MÄRTS
2. märtsil kinnitas valitsus töötuskindlustuse
kontseptsiooni, mille alusel töötatakse välja
seaduseelnõu. Valitsuse idee kohaselt luuakse töötuse
kindlustamiseks riiklik fond, kuhu laekuvad töövõtja
poolt kohustusliku kindlustusena makstavad summad ja
tööandja poolt sotsiaalmaksu teatav osa (praeguse
kontseptsiooni järgi 1% töövõtja töötasust ja 0,5%
tööandja makstavast sotsiaalmaksust). Fondi rakendudes
kaob tööandjal kohustus maksta koondamistasusid, mis
peaks parandama üldist ettevõtluskliimat.
4. märtsil pidas oma esimese koosoleku Sotsiaalmajandusnõukogu
(SMN), mis ühendab tööturu kolme osapoolt. SMNi
tegevuse eesmärk on arendada tööturu korrastamiseks
vajalikku sotsiaalset dialoogi ja ennetada suuri
sotsiaalseid konflikte.
5. märtsil parafeerisid
läbirääkimisdelegatsioonide juhid Peterburis Eesti-Vene
piirilepingu koos kõigi lisade ja kaartidega. See
tähendas seitse aastat kestnud piiriläbirääkimiste
lõppu.
Valitsus kinnitas strateegiliste kaupade nimekirja,
mis jaguneb 11 kategooriaks.
7. märtsil toimusid Riigikogu IX koosseisu
valimised, kus hääleõiguslike valijate osalus jäi
alla 60%. Riigikogu 101 mandaadist sai kõige enam – 28
kohta Keskerakond. Kolmikliit (Isamaaliit, Mõõdukad ja
Reformierakond) sai Riigikogus kokku 53 kohta ja seega ka
enamuse.
19. märtsil toimus Riigikogu IX koosseisu
esimene istung, kus parlamendi esimeheks valiti
uuesti Toomas Savi (Reformierakond) ja üheks
aseesimeheks Tunne Kelam (Isamaaliit). Teiseks
aseesimeheks sai Siiri Oviir (Keskerakond).
22. märtsil andis Riigikogu volitused valitsuse
moodustamiseks kolmikliidu peaministrikandidaadile Mart
Laarile.
24. märtsil nimetas president Lennart Meri
ametisse Mart Laari esitatud ministrikandidaadid.
25. märtsil andis Mart Laari juhitav
koalitsioonivalitsus Riigikogu ees ametivande. Valitsusse
kuuluvad regionaalminister Toivo Asmer,
välisminister Toomas Hendrik Ilves, teede- ja
sideminister Toivo Jürgenson, rahandusminister Siim
Kallas, kultuuriminister Signe Kivi,
keskkonnaminister Heiki Kranich, kaitseminister Jüri
Luik, haridusminister Tõnis Lukas,
siseminister Jüri Mõis, sotsiaalminister Eiki
Nestor, põllumajandusminister Ivari Padar,
majandusminister Mihkel Pärnoja, justiitsminister
Märt Rask ja rahvastikuminister Katrin Saks.
29. märtsil andis Rahandusministeerium Hansa
Aktivate Juhtimise ASile Eesti esimese pensionifondi
valitsemise tegevusloa, mis tähendab
pensionikindlustuse võimaluste laienemist.
Pensionifondide seaduse järgi hakkavad vabatahtliku
kogumispensioniga tegelema lisaks pensionifondidele ka
elukindlustusseltsid. Fondi või seltsi tehtavad maksed
on 15% ulatuses sissetulekust vabastatud tulumaksust.
Pärast pensionile jäämist tehtavate väljamaksete
puhul kehtib tulumaksusoodustus.
