AASTA 2000 PROBLEEMI OLEMUS

Tänapäeval suuremahulistes andmetöötlusprotsessides kasutatav mikroprotsessortehnika ei suuda kahjuks tagada täielikku veakindlust. Üheks vea põhjuseks võib saada ka aastavahetus 1999/2000. Sellega kaasnevaid võimalikke häireid infosüsteemides kutsutakse aasta 2000 probleemiks, mille üldlevinud tähistus inglise keeles on Y2K (eesti keeles on selle vaste A2T).

Aasta 2000 probleem on tingitud kolmest asjaolust. Neist olulisim on see, et paljudes arvutites ja muudes mikroskeemidel põhinevates seadmetes on aasta kirjeldatud kahekohalise arvuna, eeldusel, et tegemist on 20. sajandiga. Samuti on kahekohalise kirjeldamise võimalust kasutatud tarkvaras. 2000. aasta probleem on tegelikult pärit aastakümnete tagant – arvutite ja muu mikroprotsessortehnika kasutamise algaegadest. Tollal oli mäluruum defitsiit ning seda tuli iga hinna eest kokku hoida. Seetõttu ei kasutatud kuupäevades neljakohalist aastaarvu, vaid piirduti kahe viimase numbriga. Selle tulemusena võibki süsteem aastaarvuna kasutatud kahekohalist numbrit 00 tõlgendada näiteks aastana 1900, 1980, või hoopis juhuslikuna ning näiteks 1998. aastal sündinud inimese vanuseks võidakse kahekohaliste arvude kasutamise tõttu saada 00-98=-98. Lisaks sellele on paljudes süsteemides aasta 2000 määratletud valesti – lihtaastana (tegelikult on aasta 2000 liigaasta, sest aastanumber jagub neljasajaga). Veel on aastatuhande vahetus ümbruses mitmeid kriitilisi kuupäevi – näiteks 9.9.1999, millele vastavat neljakohalist väärtust (9999) on mõnes süsteemis kasutatud faili lõpu tunnusena.

Esmapilgul võib probleem tunduda kitsalt ühe ettevõtte riskina. Tegelikult on see tunduvalt laiem: organisatsioon võib küll lahendada enda sisemised probleemid, aga tema tegevuse edukus sõltub otseselt partneritest ja klientidest. Kui viimased pole A2T probleemiks valmis, suurendab see oluliselt ka hästi valmistunud ettevõtte äririske. Seega peab aasta 2000 probleemi puhul arvesse võtma:

  sisemisi tehnilisi riske, mis on seotud organisatsiooni enda süsteemide ja protsesside valmisolekuga;
  äririske, mis on seotud oluliste klientide ja äripartnerite valmisolekuga;
  süsteemseid riske, mis on seotud oluliste sidekanalite ja infrastruktuuri valmisolekuga.

Tulenevalt probleemi ulatusest on vaja, et iga organisatsiooni tippjuhtkond seda teadvustaks ja võtaks meetmeid aastatuhande vahetusega kaasnevate riskide vähendamiseks. Juhtkonnal tuleks käivitada vastav projekt ja määrata selle juht, kes annaks regulaarselt aru asjade seisust.

Pankade töö edukus põhineb paljuski infotehnoloogial ning elektroonilised pangateenused moodustavad olulise osa kõigist teenustest. Samuti on pangad seotud paljude klientide ja koostööpartneritega, kellel võib 2000. aastaga seoses tekkida teatavaid probleeme. Arvestades sellest pankadele johtuvaid riske, on Eesti pangandussektoris tegeldud probleemi lahendamisega juba pikemat aega. Formaliseerimaks ja koordineerimaks vastavasisulist tegevust, käivitati pankades 1998. a alguses aasta 2000 projektid.

RAHVUSVAHELINE TEGEVUS

Kuna aasta 2000 probleemiga on seotud kõik riigid, siis on selle lahendamiseks kujunenud ulatuslik rahvusvaheline koostöö. Finantssektoriga on seotud kaks põhilist koordinaatorit. Üks on Rahvusvahelise Arvelduspanga (BIS; Bank for International Settlements) juures tegutsev Aasta 2000 Ühendnõukogu (Joint Year 2000 Council), mis koordineerib põhiliselt järelevalvelist tegevust, teine aga Ülemaailmne Aasta 2000 Koordinatsioonigrupp (Global 2000 Co-ordinating Group). Viimases osalevad ka kommertsorganisatsioonid.

BISi juurde Baseli Järelevalve Komitee eestvedamisel 1998. a aprillis loodud Aasta 2000 Ühendnõukogu eesmärk on koordineerida ettevalmistusi erinevate finantsinstitutsioonide järelevalvajate vahel, töötada välja strateegiad valmisoleku saavutamise alase informatsiooni vahetamise kohta, luua vajalikud tegevuskavad ja järelevalve strateegiad.

Ülemaailmses Koordinatsioonigrupis on palju liikmeid maailma erinevatest riikidest. Jõud on ühendanud ka rahvusvahelised finantsinstitutsioonid. Koostöös on välja töötatud mitmeid parimal praktikal põhinevaid dokumente, mis käsitlevad testimist, riikide valmisolekut, ettevõtete valmisoleku hindamist ja talitluspidevuse planeerimist. Samuti vahetatakse grupis informatsiooni valmisoleku saavutamisest erinevates riikides.

EESTI PANGA TEGEVUS

Eesti Pank on aasta 2000 probleemiga seotud kahest vaatepunktist: esiteks keskpangasisene valmisolek, millega seondub muuhulgas vajadus tagada arvelduste toimimine, ning teiseks järelevalveline aspekt e kommertspankade valmisoleku saavutamise koordineerimine.

Eesti Pangas endas oli vaja korraldada infosüsteemide inventuur, hinnata võimalikke aasta 2000 mõjusid, teha vajalikke korrektiive ning läbi viia lõplik testimine. Järelevalveline tegevus sisaldab tegevuskava väljatöötamist pankade aasta 2000 projektide ühtlustamiseks, töögrupi moodustamist informatsiooni vahetuseks pankade vahel ja kohapealset kontrolli pankades.

Ühtlustamaks pankade aasta 2000 projekte, töötas pangainspektsioon nende jaoks välja tegevuskava aasta 2000 valmisoleku saavutamiseks. Kava on avaldatud Eesti Panga koduleheküljel. Selles on valmisoleku saavutamine jaotatud faasideks ja toodud välja olulisemad punktid, millele pangad peavad projekti elluviimisel tähelepanu pöörama. Tegevuskavas toodud faasid käsitlevad pangasisese teadlikkuse loomist aasta 2000 probleemi ulatuse ja tähtsuse suhtes ning vastava projekti käivitamist, kõigi süsteemide inventeerimist ja aasta 2000 probleemi mõju hindamist, vajadusel süsteemi komponentide uuendamist, terviksüsteemide testimist ning probleemikindlate süsteemide juurutamist. Kava soovitab pankadel saavutada aastaks 2000 valmisolek 1999. a keskpaigaks, et oleks piisavalt aega lahendada võimalikke ootamatult üleskerkivaid probleeme.

Vaatamata kõigile püüdlustele, peab arvesse võtma ka tõenäolisust, et võib tekkida ettenägematuid probleeme, mis ei olene otseselt pangandussüsteemi valmisolekust. Seetõttu on pankade ettevalmistamisel aastaks 2000 olulisel kohal talitluspidevuse plaanide koostamine võimalikeks ettenägematuteks juhtudeks. Pankadevahelist infovahetust aasta 2000 valmisoleku saavutamise ja ühiste talitluspidevuse plaanide väljatöötamise osas koordineerib pangainspektsiooni eestvõttel regulaarselt koos käiv töögrupp.

Teadlikkuse tõstmiseks aasta 2000 probleemi suhtes ja pankade vahel informatsiooni vahetamiseks projektide elluviimise kohta on pangainspektsioon korraldanud infopäevi pankade vastavaid projekte koordineerivaile töötajaile. Infopäevadel on aasta 2000 projektidest andnud ülevaate sellised pankadele olulised institutsioonid, nagu Pankade Kaardikeskus ja Väärtpaberite Keskdepositoorium. Samuti on infopäeval osalenud Soome Panga esindaja, kellega Eesti Pangal on tihe koostöö. Üheks oluliseks teemaks aasta 2000 infopäevadel on talitluspidevuse planeerimine. Ühiselt hinnatakse võimalike ebaõnnestumiste stsenaariume ja töötatakse välja vajalikke tegevuskavu nende kõrvaldamiseks.

Saavutamaks seda, et pangad on 2000. aastaks valmis soovitatud tähtajal – 1999. a keskpaigas -, kontrollib pangainspektsioon pidevalt pankade projektide realiseerimist. Tänavu I ja II kvartalis läbivad pankade aasta 2000 projektid süsteemi komponentide uuendamise, süsteemi testimise ja testitud süsteemi rakendamise faasi. Ehkki olemasolevate süsteemide valmisolek aastaks 2000 saavutatakse 1999. aasta keskpaigaks, kestab protsess 2000. aasta märtsi alguseni, mil läbitakse viimane kriitiline kuupäev (29.02.2000). Kuna pangandussüsteem areneb pidevalt ning hangitakse ja juurutatakse uut riist- ja tarkvara, siis vajab seegi eelnevat kontrolli A2T suhtes, et tagada kogu süsteemi ühildumine. Uuendusi tehakse ainult teatud kriitilise hetkeni. Samuti jätkub pärast 1999. a keskpaika talitluspidevuse plaanide väljatöötamine ja nende testimine, et olla valmis võimalikeks ettenägematusteks.

APRILLIS OLI KOMPLEKSTEST

Aasta 2000 valmisoleku tagamise projektide elluviimine on seni pankades kulgenud plaanipäraselt. Oluliseks sündmuseks valmisoleku saavutamisel oli Eesti krooni arveldussüsteemi testimine tänavu aprillis. See oli kogu sektori mitmepoolne komplekstest ja selle tulemuste alusel saab hinnata kogu panganduse valmisolekut sajandivahetuseks.

Pangad teevad kõik, et nende süsteemid töötaksid 2000. aasta esimesel päeval tavapäraselt. Samas ollakse valmis võimalike ettenägematute ülesannete lahendamiseks, sest A2T probleem on globaalne. Pangad ei saa kahjuks tagada, et nendele olulisi koostööpartnereid ja infrastruktuuriettevõtteid ei mõjuta naaberriikides toimuv.

Toomas Kirt