Eesti Panga nõukogu otsused
ASi ERA Pank pankrotimenetluse alustamise kohta
Eesti Panga nõukogu otsustas lõpetada ASi ERA
Pank moratooriumi, mis oli kuulutatud 7. oktoobrist
1998, ning algatada panga suhtes pankrotimenetluse.
Otsuses märgitakse, et AS ERA Pank on püsivalt
maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada
võlausaldajate nõudeid, ning majanduslikust
olukorrast tulenevalt pole see seisund ajutine. Panga
kohustused ületavad varasid enam kui 40 miljoni
krooni võrra. Seega ei võimalda panga varaline
seisund rahuldada võlausaldajate nõudeid täies
ulatuses, mis on kohustuslik panga vabatahtliku
likvideerimise korral.
Nõukogu tõdes, et ERA Pank ei pidanud kinni enda
poolt koostatud panga tervendamise ja
finantsmajandusliku seisu parandamise kavadest.
Viimaste kohaselt tuli panga rekapitaliseerimiseks
vajalikud tehingud sooritada ja raha pidi laekuma
hiljemalt 26. märtsiks. Otsuse tegemise päevaks
polnud ERA Pank esitanud Eesti Pangale kirjalikke
kinnitusi nimetatud kava realiseerimise kohta ega
muid tõendeid, et panga maksevõime on taastatud.
Pankrotimenetluse algatamise otsuses tõdetakse,
et ASi ERA Pank maksejõuetuse üheks põhjuseks
võivad olla juhtimisvead pangas. Panga juhtkond ja
temaga seotud äriühingud on saanud laene
intressiga, mis on madalam kui panga poolt võetud
laenude ja kaasatud hoiuste intressimäär. Sellega
on teadlikult kahjustatud panga hoiustajate huve ning
eiratud krediidiasutuste seaduse nõudeid. Samuti on
olnud juhtumeid, kus panga juhtidele ning
sidusettevõtteile on antud tagatiseta või
ebapiisavalt tagatud laene.
* * * * *
ASi ERA Pank tegevuslitsentsi tühistamise kohta
Nõukogu selle otsusega tühistati ASile ERA
Pank välja antud krediidiasutuse tegevuslitsents
alates 7. aprillist 1999.
Litsentsi tühistamise otsus tulenes faktist, et
pank on oluliselt rikkunud krediidiasutustele
kehtestatud usaldatavusnormatiive. Nii ei suutnud ERA
Pank täita krediidiasutuse omavahendite
miinimumsuuruse nõuet (78,2 miljonit krooni),
kapitali adekvaatsuse nõuet (10%) ega kohustuslike
reservide nõuet. Samuti ei vastanud panga esitatud
aruandlus headele raamatupidamistavadele. Olulisi
rikkumisi tuvastati ka panga laenupraktikas ning pank
jättis täitmata Eesti Panga tehtud kohustuslikud
ettekirjutused.
Pankrotimenetluse algatamisel ja tegevuslitsentsi
tühistamisel tugines Eesti Pank moratooriumihaldur
Veli Kraavi ettekandeile ERA Panga varalise seisundi
kohta, pangainspektsiooni kohapealse inspekteerimise
tulemusel valminud inspekteerimisaktile ning
audiitorbüroo KPMG Estonia vahekokkuvõttele ASi ERA
Pank majandusliku olukorra kohta.
* * * * *
Eesti Panga nõukogu töökorra muutmise kohta
Juhindudes Eesti Panga seaduse 9. paragrahvi 2.
lõike 5. punktist ja Eesti Panga põhikirja punktist
2.4, kinnitas Eesti Panga nõukogu käesoleva
otsusega nõukogu töökorra muudetud redaktsiooni
(avaldatakse allpool).
EESTI PANGA NÕUKOGU TÖÖKORD
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Eesti Panga Nõukogu
(edaspidi Nõukogu) töökorraldus lähtub Eesti
Panga seadusega ning Eesti Panga põhikirjaga
kindlaks määratud pädevusest.
1.2 Oma pädevusse kuuluvate
küsimuste lahendamiseks on Nõukogu liikmetel
õigus Eesti Panga (edaspidi Pank) kõigi
vastavate töölõikude kohta saada Panga
presidendilt, Panga juhatuse liikmetelt või
istungile kutsutud isikutelt vajalikku
informatsiooni.
1.3 Nõukogu töövormiks on
istungid. Oma seisukohad vormistab Nõukogu
otsustena, avaldustena või protokollilise
otsusena (edaspidi koos nimetatud — otsus).
1.3.1 Nõukogu otsus on kas
õiguse üldakt, mis sätestab õigusnorme
loomaks juriidilisi õigusi ja kohustusi
impersonaalselt, või õiguse üksikakt, mis
sätestab juriidilisi õigusi ja kohustusi
personaalselt.
Nõukogu teeb otsuseid
üksnes seadusest tuleneva delegatsiooninormi
alusel seaduse rakendamiseks või õigusnormi
loomiseks.
1.3.2 Nõukogu avaldus on
Eesti avalikkusele, Riigikogule, Vabariigi
Valitsusele ja/või rahvusvahelistele
pangandus- ja krediidiorganisatsioonidele
suunatud pöördumine, millega Panga Nõukogu
oma pädevuse piires annab hinnanguid ja/või
informatsiooni.
1.3.3 Nõukogu
protokolliline otsus on istungi protokolli
koostisosa, millega Nõukogu lõpetab iga
päevakorrapunkti arutelu. Protokolliline
otsus sisaldab Nõukogu hinnangut, soovitust,
juhist Panga tegevusele või tööks või
annab täitmiseks kohustuslikke korraldusi
Panga presidendile või resümeerib arutelu
tagajärge.
1.4 Nõukogu tegevust
puudutavad küsimused kannab istungitel ette
Nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik.
1.5 Nõukogu esimees kasutab
Nõukogu tegevuse korraldamiseks nõunikku,
assistenti ning vajadusel Panga presidendi
korraldusel ka Panga teisi töötajaid.
1.6 Nõukogu tegevuse kulud
katab ning selleks vajalikud materiaalsed
eeldused tagab Pank Nõukogu esimehe ettepanekul
Panga eelarves eraldi kirjel selleks ettenähtud
summade kohaselt.
1.7 Nõukogu liikmetel on
õigus kasutada Panga ruume ja sidevahendeid,
tööks vajalikke materjale, kirjandust ja muud
informatsiooni võrdselt panga juhtkonnaga.
1.8 Nõukogu liikmete töö
hüvitatakse Nõukogu poolt määratud korras.
Väljaspool Tallinna elavatele Nõukogu
liikmetele ja Nõukogu ülesandeid täitvatele
teistele isikutele, kes ei tööta Pangas,
makstakse päevaraha ja tasutakse sõidukulud
seadusega ettenähtud korras.
2. NÕUKOGU ISTUNGITE ETTEVALMISTAMINE
2.1 Nõukogu korralise istungi
ettevalmistamise aluseks on Nõukogu tööplaan.
Kõigil Nõukogu liikmetel on
õigus teha ettepanekuid järgneva(te)
istungi(te) päevakorra kohta. Ettepanek
arutatakse läbi Nõukogu istungil ja tehakse
vastav protokolliline otsus.
2.2 Istungi ettevalmistamiseks
vormistab Panga presidendi korraldusel Panga
vastava allasutuse või -üksuse juht ette
nõuetekohase otsuse eelnõu, millele on juurde
lisatud vastavasisuline seletuskiri, õiend(id)
jt juurdekuuluvad materjalid. Otsuse eelnõu peab
olema viseeritud Panga presidendi poolt.
Ettepanek otsuse koopiate
jaotuskava kohta märgitakse otsuse eelnõusse
koostaja poolt.
Eelnõu koostaja võib
vastavalt käesoleva töökorra punktile 4.3 teha
Nõukogule ettepaneku eelnõu ühekordseks või mitmekordseks lugemiseks.
2.3 Nõukogu korralise istungi
materjalid tuleb Nõukogu esimehe assistendile
esitada nõuetekohaselt vormistatuna hiljemalt
viis tööpäeva, istungi päev välja arvatud, enne istungi toimumist. Assistent esitab
materjalid Nõukogu esimehele, kes koostab
esitatud materjalide alusel istungi päevakorra
projekti.
2.4 Korralise istungi
päevakorra projekti ja selle juurde kuuluvad
kirjalikud materjalid toimetab Nõukogu esimehe
assistent Nõukogu liikmetele kätte mitte hiljem
kui neli päeva, istungi päev välja arvatud,
enne istungi toimumist.
2.5 Lõplik päevakord
otsustatakseistungi algul.
Kõigil Panga Nõukogu
liikmetel on õigus taotleda hilinenud või
puudulikult ettevalmistatud päevakorrapunktide
väljaarvamist päevakorrast.
Kõik Nõukogu liikmed võivad
teha ettepanekuid käesoleva töökorra punkti
2.2 kohaselt vormistatud materjalide täiendavaks
lülitamiseks päevakorda.
2.6 Nõukogu esimehel on
istungite ettevalmistamisel ja muudes tööd
korraldavates küsimustes õigus anda Nõukogu
liikmetele alalisi või ühekordseid ülesandeid
kindlate töölõikude või küsimuste
läbitöötamiseks.
2.7 Nõukogu esimehe äraolekul
korraldab Nõukogu istungite ettevalmistamist ja
Nõukogu kokkukutsumist esimehe poolt volitatud
Nõukogu liige.
Ajavahemikul, mil Nõukogul
puudub Riigikogu poolt ametisse nimetatud
esimees, korraldab Nõukogu tegevust ja istungite
ettevalmistamist Nõukogu poolt selleks volitatud
liige.
3. NÕUKOGU ISTUNGITE LÄBIVIIMINE
3.1 Nõukogu istungid toimuvad
vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks
kord kuus, üldjuhul neljapäeviti algusega kell
15.30 Eesti Panga hoones.
Järgmise korralise istungi aeg
ja esmane päevakord määratakse kindlaks
eelmisel istungil.
Erakorralise istungi kutsub
vajadusel kokku Nõukogu esimees kas enda
algatusel, Nõukogu liikme(te) või Panga
presidendi ettepanekul.
3.2 Nõukogu istungeid juhatab
esimees. Esimehe äraolekul, sealhulgas ajal, mil
Nõukogul puudub Riigikogu poolt ametisse
nimetatud esimees, juhatab istungit
kohalviibijate hulgast valitud Nõukogu liige.
3.3 Istungi juhatajal on õigus
kehtestada iga päevakorrapunkti arutamiseks
ajalimiit ning vajadusel reguleerida
sõnavõttude aega ja korda.
3.4 Nõukogu istungid on
kinnised. Istungitest võtavad osa Nõukogu
liikmed, Eesti Panga seaduse alusel
rahandusminister ning Nõukogu esimehe assistent
protokollijana või tema äraolekul Nõukogu
esimehe poolt määratud protokollija.
Istungitest võivad osa võtta ka teised Nõukogu esimehe poolt kutsutud isikud.
4. NÕUKOGU OTSUSTE VASTUVÕTMINE,
PROTOKOLLIMINE JA TÄITMINE
4.1 Nõukogu on
otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa
vähemalt viis Nõukogu liiget.
4.2 Otsused võetakse vastu
Nõukogu istungist osavõtvate Nõukogu liikmete häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel
on otsustavNõukogu esimehe hääl. Eesti
Panga seaduse paragrahvi 9 lõike 2 punktides 2,
5 ja 6 nimetatud küsimustes, s.o ettepaneku
tegemisel Vabariigi Presidendile Panga presidendi
ametisse nimetamiseks, Panga põhikirja ning
pangainspektsiooni ja Panga teiste iseseisvate
allasutuste põhikirja kinnitamisel ning Panga
eelarve kinnitamisel ning täitmise järelevalve
korraldamise küsimustes saab otsuseid vastu
võtta ainult Nõukogu koosseisu
häälteenamusega.
Koosseisu häälteenamus on
vajalik ka Panga aastaaruande läbivaatamisel ja
Riigikogule esitamise otsustamisel.
Häälte võrdsel jagunemisel
ja juhul, kui istungi juhataja on erapooletu,
võetakse otsus vastu ettepaneku tegijale
soodsalt.
4.3 Otsuse eelnõu, mis ei oma
kiireloomulist iseloomu, kuid nõuab pikemat
ettevalmistavat aega või arutelu või millesse
pakutakse arutelu käigus sisulisi muudatusi,
lõpliku lahendamise võib Nõukogu edasi lükata ja otsustada järgmisel korralisel või
erakorralisel istungil.
4.4 Nõukogu otsused
kirjutatakse alla istungi juhataja poolt.
Nõukogu otsus jõustub allakirjutamisega kui
otsuses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
4.5 Nõukogu istungite käigu
protokollib Nõukogu esimehe assistent
protokollijana või tema äraolekul Nõukogu
esimehe poolt määratud protokollija. Protokolli
kantakse arutusel olnud küsimus, tehtud
ettepanekud, vastuvõetud otsus ja hääletamise
tulemused. Protokolli kinnitavad oma allkirjadega
istungi juhataja ja protokollija. Otsuse
vastuvõtmisel eriarvamusele jäänud Nõukogu liikmel on õigus nõuda oma eriarvamuse
protokollimist või esitada see kirjalikult
protokollile lisamiseks.
Istungist tehakse fonogramm,
mida säilitatakse 6 kuud.
4.6 Nõukogu otsuste täitmist
korraldab Panga president, kes informeerib
sellest Nõukogu.
4.7 Nõukogu otsuste täitmist
kontrollib või korraldab Nõukogu esimees.
4.8 Erakorraliste asjaolude
ilmnemisel ja kui Nõukogu erakorralise istungi
kokkukutsumiseks ei jää piisavalt aega, võib
Nõukogu esimees korraldada istungi Nõukogu
liikmeid kohale kutsumata. Niisugustel juhtudel
hääletavad Nõukogu liikmed otsuse eelnõu
poolt või vastu kas telefoni, faksi, e-posti
teel vms suulisel või lihtkirjalikul viisil.
Hääletamise tulemuste kohta koostatakse
protokoll, millele lisatakse kõik laekunud
arvamused. Otsus on vastu võetud ja jõustub,
kui on järgitud käesoleva töökorra punktide
4.1; 4.2; 4.4 ja 4.5 tingimusi. Hääletamise
autentsuse tagamiseks kinnitab Nõukogu vastava
korra.
5. PROTOKOLLIDE JA OTSUSTE SÄILITAMINE JA VÄLJASTAMINE
5.1 Istungi protokolli ja
otsuste originaale säilitatakse Nõukogu
vastavas nomenklatuurses toimikus. Protokollist
ja otsustest tehakse üks koopia säilitamiseks
Panga sekretariaadi vastavas nomenklatuurses
toimikus.
Panga sekretariaadi juhataja
korraldab saadud otsuste koopiatest koopiate või
väljavõtete edastamise vastavalt käesoleva
korra punktile 5.3.
5.2 Nõukogu liikmed ja Panga
juhatuse liikmed saavad protokolliga tutvuda
Nõukogu esimehe assistendi juures. Teistel Panga
juhtkonda ja ametnikkonda kuuluvatel isikutel on
võimalik protokolliga tutvuda neid puudutavates
küsimustes Nõukogu esimehe loal.
5.3 Nõukogu otsuste koopiad,
välja arvatud need, mis Nõukogu on tunnistanud
salajasteks, väljastatakse Nõukogu liikmetele,
Panga juhatuse liikmetele, sisekontrolli
osakonnale, juriidilisele osakonnale ja Panga
teistele allasutustele või -üksustele ning
teistele isikutele, vastavalt otsuse koopiate
jaotuskavale. Nõukogu õigustloovad otsused
avaldatakse "Riigi Teatajas" vastavalt
Riigi Teataja seadusele (RT I 1999,10,155).
Teiste otsuste ja nende juurde kuuluvate
dokumentide avaldamise otsustab Nõukogu ning see
märgitakse ära avaldamisele kuuluvas otsuses.
Otsuste koopiad kasutusmärkega
"salajane" väljastatakse Panga
presidendile ning Nõukogu otsusel teistele
juriidilistele ja ametiisikutele.
5.4 Otsuste ning protokollide
vormistamise, nõuetekohase säilitamise ja
kasutamise eest vastutab Nõukogu esimehe
assistent, kes korraldab Nõukogu kogu
asjaajamist, juhindudes ametisaladuse kaitse,
haldusdokumentide vormistamise ja asjaajamise
teistest kehtestatud põhinõuetest.
Otsuste koopiate väljastamist
ja avaldamist korraldab sekretariaat ja
kontrollib Nõukogu assistent.
* * * * *
Eesti Panga presidendi käskkiri
Reaalaajaliste suurmaksete süsteemi (RTGS) ja
jaemaksete netoarveldussüsteemi (DNS)
ehitamiseks projekti komisjoni, juhatuse ja
meeskonna moodustamise kohta
Seoses reaalajaliste suurmaksete süsteemi (RTGS)
ning jaemaksete netoarveldussüsteemi (DNS) ehitamise
ja juurutamisega Eesti Pangas, moodustati töö
koordineerimiseks ja järelevalve teostamiseks projekti
komisjon, mida juhib asepresident Helo Meigas, kolmeliikmeline projekti juhatus ning
kümneliikmeline projekti meeskond. Kõigi töö loetakse lõpetatuks uue pankadevahelise
maksesüsteemi käivitumisega.
