EESTI VÄLISKAUBANDUS 1998. AASTAL[1]

1998. aastal suurenes Eesti majanduse sõltuvus väliskaubandusest. Väliskaubanduskäibe osatähtsus SKP suhtes oli 125% (1997. aastal 122% ja 1996. aastal 107%). Niivõrd avatud majandusega riike, kus väliskaubanduskäive ületab SKPd, on maailmas vaid mõned – Malta (198%), Malaisia (195), Luksemburg (184), Belgia (143), Iirimaa (136), Slovakkia (124), Sloveenia ja Tšehhimaa (mõlemal 108%).

1997. aastal alanud ekspordi ennakkasv võrreldes impordiga jätkus ka 1998. aastal, mis tõstis eksportkaupade osatähtsuse importkaupade suhtes 70,7%ni. See oli ka jooksevkonto puudujäägi kahanemise aluseks. Ekspordi kiirem kasv võrreldes impordiga on seda tähelepanuväärsem, et kaubandustingimused jäid 1998. aastal samaks: ekspordi- ja impordihinnaindeksid aasta jooksul praktiliselt ei muutunud.

1998. aastal moodustas kaupade põhieksport 37,5 miljardit krooni ja põhiimport 55,2 mld kr ning kaubavahetuse puudujääk 17,7 mld kr (vt tabel 1 ja joonis 1). Võrreldes 1997. aastaga suurenes eksport jooksevhindades 18,8 ja import 13%.

1996. ja 1997. aastal olid eksport ja import arenenud kiirenevas tempos, seejuures kõige enam 1997. a IV kvartalis (vt joonis 2). 1998. aastal pidurdus nii ekspordi kui impordi kasv järsult. Eelkõige oli see tingitud majanduse üldise olukorra halvenemisest. Positiivne oli asjaolu, et väliskaubanduse puudujääk suurenes aastaga vaid 420 miljonit krooni e 2,4% ning moodustas ekspordi suhtes 47% (1997. aastal 55%). Seega väliskaubanduse olukord mõnevõrra paranes.

PÕHIEKSPORDI JA -IMPORDI STRUKTUUR TOLLIPROTSEDUURIDE JÄRGI

1998. aastal kasvas kiiresti (42%) töödeldud kaupade taasväljavedu (peamiselt masinad ja seadmed; vt tabel 2). Nende osatähtsus on pidevalt suurenenud. 1998. aastal moodustas see 30% põhiekspordist, olles võrreldes 1996. aastaga seitse protsendipunkti suurem. Samal ajal on vähenenud Eesti päritolu kaupade väljaveo ja tollilattu paigutamise osatähtsus, mis 1998. aastal oli 69%.

Otseekspordis olid olulisemateks kaubagruppideks puit, garderoobi-, toidu- ja keemiakaubad ning mööbel, mis üheskoos moodustasid 70% põhiekspordist.

1998. aastal vähenes vabaks ringluseks mõeldud impordi osatähtsus 81%ni, kaupade sissevedu töötluseks aga suurenes 18%ni. Vabaks ringluseks toodi Eestisse enim masinaid ja seadmeid, toidu- ja keemiakaupu ning transpordivahendeid. Endiselt töödeldi Eestis peamiselt masinaid ja seadmeid ning garderoobikaupu.

PÕHIEKSPORDI JA -IMPORDI STRUKTUUR KAUBAGRUPPIDE JÄRGI

Põhieksport suurenes 1998. aastal kõigi kaubagruppide osas, v. a mineraalsed tooted ja toidukaubad. Enim kasvas masinate ja seadmete, metallide ja metallitoodete ning mööbli väljavedu. Neli põhilist eksportkaubagruppi olid masinad ja seadmed, puit, garderoobi- ja toidukaubad.

Masinate ja seadmetepõhieksport suurenes 46% (vt joonis 3) ning nende osatähtsus oli suurim, moodustades 22% kogu põhiekspordist (vt tabel 3). Väljavedu kasvas tänu töödeldud seadmetele, mille taasväljavedu suurenes 56% ning moodustas üle kolme neljandiku Eestis töödeldud kaupade põhiekspordist. Masinate ja seadmete otseeksport suurenes 20%. Töödeldud kaupadest tarniti Rootsi mobiiltelefone ja nende osi, Soome mobiiltelefonide osi, kaableid, telefon- ja telegraafside elektriseadmeid, Suurbritanniasse kaableid ja mobiilsidevahendite osi. Eesti päritolu kaupadest müüdi Venemaale tööstusotstarbelisi ja laboratoorseid seadmeid, Rootsi arvutiosi ja -sõlmi ning mobiilsidevahendite osi, Lätisse arvuteid ja kaableid, Soome tõste- ja laadimisseadmete osi, mobiilsidevahendite sõlmi ja osi.

Garderoobikaupade väljavedu suurenes 17% (vt joonis 4), seejuures otseeksport 11% ning töödeldud kaupade taasväljavedu 22%. Eesti päritolu kaupadest veeti Ameerika Ühendriikidesse tekstiilvatti ja sellest valmistatud tooteid ning puuvillriiet, Saksamaale puuvillriiet ja voodipesu, Suurbritanniasse puuvillriiet ja linast lõnga. Töödeldud kaupadest tarniti Soome ja Rootsi naiste ja meeste rõivaid, Soome spordidresse, Rootsi meeste päevasärke. Allhanke korras Eestis töödeldud kaubad moodustasid 40% garderoobikaupade põhiekspordist.

Toidukaupadepõhieksport vähenes 3% (vt joonis 5). Põhiliselt veeti neid Venemaale (44% põhiekspordist) ning Ukrainasse ja Lätisse (võrdselt 11%). Venemaale saadeti koort ja jogurtit, kalakonserve, võid ja juustu, Ukrainasse kala ja kalakonserve, Lätisse mineraalvett ja koort, Hollandisse piimatooteid ja kalafileed, Suurbritanniasse külmutatud kala.

Puidu väljavedu suurenes 23% (vt joonis 6). Olulisemad ekspordipartnerid olid Rootsi, Soome ja Suurbritannia.

Keemiakaupade põhieksport suurenes 3,2% (vt joonis 7). Põhiliselt veeti välja ravimeid, värve ja lakke ning mitmesuguseid keemilisi ühendeid.

Suhteliselt edukalt arenes metallitoodete (vt joonis 8) ja mööbli (vt joonis 9)väljavedu, suurenedes vastavalt 40 ja 28%.

Mineraalsete toodete põhieksport vähenes 30% (vt joonis 10). Eelkõige oli see tingitud elektritarnete vähenemisest Venemaale ja Lätisse.

Transpordivahendite põhieksport kasvas küll 11% (vt joonis 11), kuid selle grupi osatähtsus vähenes 3,3%ni.

Kaupade põhiimport suurenes kõigi kaubagruppide osas peale mineraalsete toodete (vt tabel 4). Neli põhilist importkaubagruppi olid masinad ja seadmed, keemia-, toidu- ja garderoobikaubad.

Masinate ja seadmete sissevedu suurenes kokku 32%, seejuures töötlemiseks 60% ning vabaks ringluseks viiendiku võrra. Import vabaks ringluseks moodustas 60% ning sissevedu töötluseks taasväljaveo kohustusega 36% antud kaubagrupi põhiimpordist. Soomest toodi töötlemiseks Eestisse mobiilsidevahendite osi, elektritakisteid ja -kondensaatoreid, elektroonseid integraallüliteid, Rootsist mobiilsidevahendite osi, Hollandist arvutidetaile. Soomest imporditi vabaks ringluseks elektrilisi telefoni- ja telegraafiseadmeid, arvuteid ja mobiiltelefone, Rootsist mobiilsidevahendite osi.

Keemiakaupade põhiimport suurenes 6,7%. Ravimeid toodi Saksamaalt, Lätist, Šveitsist, Soomest ja Leedust, plastmasstooteid ja värve Soomest.

Toidukaupade sissevedu suurenes 1%. Soomest tarniti kohvi, juustu, sealiha ja õlut, Hollandist võid ja loomade valmistoitu, Saksamaalt jahu, toiduõli ja suhkrut.

Garderoobikaupade sissevedu kasvas 13%. Põhilised impordipartnerid olid Soome ja Rootsi. Vabaks ringluseks toodi Soomest jalatseid ning naiste ja tütarlaste rõivaid. Töötlemiseks tarniti Soomest toorkarusnahka, rõivaste manuseid ja riiet, Rootsist riiet.

Metallide ja metallitoodete põhiimport suurenes ligi neljandiku võrra ning nende osatähtsus tõusis 9,3%ni. Neljandas kvartalis vähenes sissevedu järsult. Ilmselt tulenes see Venemaa kriisist.

Transpordivahendite põhiimport suurenes 2,6%. Võrdluseks märkigem, et 1997. aastal oli nende sissevedu kahekordistunud. Autode sisseveo tempo tunduv aeglustumine 1998. aastal on seletatav majanduse üldise arengu pidurdumisega.

Mineraalsete toodete (kütused, maagaas ja bituumen) sissevedu vähenes 17%. Neid imporditi peamiselt Venemaalt. Soomest ja Rootsist veeti sisse bensiini.

Puidu põhiimport kasvas aastaga 19%, st poole aeglasemalt kui 1997. aastal. Soomest tarniti pakketaarat, paberit, pappi ja puidust ehitusdetaile ning Venemaalt puitu ja vineeri.

Mööbli sissevedu kasvas samuti poole aeglasemalt kui 1997. aastal – 13%. Imporditud mööbli osatähtsus oli kümnest vaadeldavast kaubagrupist kõige väiksem, moodustades 2,6%. Peamiseiks tarnijaiks olid endiselt Soome, Rootsi ja Saksamaa.

Eesti väliskaubandussaldo oli 1998. aastal 17,7 miljardi krooni ulatuses negatiivne. Põhiekspordi ja -impordi arvestuses oli saldo positiivne üksnes puidul ja mööblil. Masinate ja seadmete, toidu- ja keemiakaupade, metallide ja metallitoodete ning transpordivahendite väliskaubanduse puudujääk mõnevõrra suurenes. Vähenes mineraalsete toodete ja garderoobikaupade kaubavahetuse defitsiit (vt tabel 5).

PÕHIEKSPORT JA -IMPORT RIIKIDE JÄRGI

Põhieksport suurenes enamikku tähtsamatest partnerriikidest, v.a Venemaa, Holland ja Ukraina (vt tabel 6). Kõige kiiremini kasvas kaupade väljavedu Soome, Rootsi, Taani ja Suurbritanniasse. Eesti viis olulisemat kaubanduspartnerit olid samad, mis 1997. aastalgi – Soome, Rootsi, Venemaa, Läti ja Saksamaa.

Riikide ühenduste lõikes suurenes põhieksport Euroopa Liidu (EL) maadesse 30% ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse 13% (vt tabel 7). Eksport SRÜ riikidesse vähenes kümnendiku võrra. ELi riikide osatähtsus Eesti põhiekspordis kasvas 1998. aastal põhiliselt SRÜ riikide osatähtsuse languse arvel 62%ni. Viimaste osa vähenes 16%ni.

Põhiimport kahanes 1998. aastal vaid Ukrainast – kümnendiku võrra. Sissevedu Venemaalt jäi 1997. a tasemele. Enim suurenes import Lätist, Taanist ja Leedust (vt tabel 8). Eesti viis peamist impordipartnerit olid Soome, Saksamaa, Rootsi, Venemaa ja Läti. Mõnevõrra muutus riikide järjestus – Rootsi langes teiselt kohalt kolmandaks ja Saksamaa tõusis kolmandalt positsioonilt teiseks.

Kaupade sissevedu ELi riikidest suurenes 13,5% ning Kesk- ja Ida-Euroopa maadest neljandiku võrra (vt tabel 9). Import SRÜ riikidest jäi 1997. a tasemele. Kaupade sissevedu ELi maadest moodustas rohkem kui kolmveerandi põhiimpordist, suurenedes SRÜ riikidest saabunud impordi vähenemise arvel. Viimaste osatähtsus kahanes 9,2%ni.

Positiivne väliskaubandussaldo suurenes Eestil Rootsi, Läti, Ukraina ja Suurbritanniaga (vt tabel 10). Üle kahe korra vähenes positiivne saldo Venemaaga, moodustades 470 mln krooni. Minimaalselt suurenes kaubavahetuse puudujääk Soomega, olles 12,3 mld krooni. Samuti kasvas kaubandusdefitsiit Saksamaa ja Hollandiga.

Riikide ühenduste lõikes oli väliskaubandusbilanss 1998. aastal ELi riikidega 18,6 mld kr ulatuses negatiivne, kuid võrreldes 1997. aastaga puudujääk mõnevõrra vähenes. Positiivne väliskaubandussaldo Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega kahanes 24 mln kroonini. Kaubandusbilanss SRÜ riikidega oli 1,1 mld kroonise ülejäägiga.

EESTI TÄHTSAMAD VÄLISKAUBANDUSPARTNERID

1. Soome

Kaupade väljavedu Soome suurenes sisseveost tunduvalt kiiremini. See tulenes masinate ja seadmete põhiekspordi järsust kasvust (64%), mis on seotud elektroonikatööstuse arenguga Eestis. Kaupade põhiimport Soomest suurenes kõigi kaubagruppide osas, v. a metallid ja metallitooted. Väliskaubanduse puudujääk kasvas vaid 1,2 % (vt tabel 11). Põhilisteks ekspordiartikliteks olid masinad ja seadmed (40% põhiekspordist) ja garderoobikaubad (24%). See on seotud alltöövõtu arenguga. Puidu ja mööbli väljavedu suurenes vastavalt 32 ja 25%.

Kaupade põhiimport Soomest suurenes samuti enamiku kaubagruppide lõikes, v. a mineraalsed tooted, transpordivahendid ja toidukaubad. Kõige enam toodi Eestisse masinaid ja seadmeid. See on seletatav nende töötlemise kiire arenguga. Tähtsateks sisseveoartikliteks olid veel garderoobikaubad, metallid ja metallitooted, keemiakaubad, ning transpordivahendid. Enim (44%) suurenes masinate ja seadmete sissevedu. Mineraalsete toodete import vähenes kõige rohkem – 38%.

2. Rootsi

Nagu kaubavahetuses Soomega, kasvas ka Rootsi puhul põhieksport oluliselt -impordist kiiremini – vastavalt 36 ja 7,8% (vt tabel 12). Rootsiga oli Eestil ka suurim väliskaubanduse positiivne saldo – 1,7 mld krooni (1997. a 0,2 mld kr).

Ekspordi kiire suurenemine tugines peamiselt masinate ja seadmete, metallide ja metallitoodete, keemia- ja toidukaupade väljaveo kasvule, kuid suurenemine toimus kõigi kaubagruppide osas peale muude tööstuskaupade. Kolm põhilist eksportkaubagruppi olid masinad ja seadmed (seoses nende töötlemisega Eestis), puit ja garderoobikaubad, mis koos moodustasid 83% põhiekspordist.

Kaupade sissevedu Rootsist suurenes enamiku kaubagruppide osas v.a transpordivahendid ning toidukaubad. Põhilisteks impordiartikliteks olid masinad ja seadmed (kolmandik impordist), garderoobikaubad ja transpordivahendid. Enim kasvas metallide, garderoobi- ja keemiakaupade ning puidu ja paberi sissevedu.

3. Venemaa

Põhieksport Venemaale vähenes 1998. Aastal 10,5% ning -import jäi 1997. a tasemele (vt tabel 14). Eksport vähenes mineraalsete toodete (elekter), keemia- ja toidukaupade müügi olulise kahanemise tõttu. Kaubavahetuse madalseisu peamiseks põhjuseks oli augustis Venemaal alanud majanduskriis.

Vaatamata toidukaupade väljaveo vähenemisele 15%, olid need endiselt peamiseks müügiartikliks ning moodustasid 48% põhiekspordist. Järgnesid transpordivahendid, keemiakaubad, metallid ja metallitooted ning mineraalsed tooted.

Põhiimpordi struktuuris vähenesid enim keemia- ja garderoobikaupade tarned. Kiiresti kasvas aga toidukaupade, metallide ja metallitoodete ning puidu sissevedu Venemaalt. Olulisemad importkaubagrupid olid mineraalsed tooted (45%), metallid ja metallitooted (viiendik) ning puit.

4. Saksamaa

Kaubavahetuses Saksamaaga suurenesid nii põhieksport kui -import 13%. Väliskaubanduse puudujääk kasvas 3,4 mld kroonini (vt tabel 13).

Metallide ja metallitoodete, mineraalsete toodete ning masinate ja seadmete väljavedu vähenes, ülejäänud kaupade eksport aga suurenes. Põhilised eksportkaubagrupid olid puit, mööbel ja garderoobikaubad, mis moodustasid üheskoos kaks kolmandikku kogu põhiekspordist Saksamaale. Puidu väljavedu suurenes seejuures ligi poole võrra.

Sissevedu Saksamaalt suurenes kõigi kaubagruppide lõikes peale mineraalsete toodete, garderoobikaupade ja muude tööstuskaupade. Suurema osatähtsusega olid transpordivahendid, masinad ja seadmed, keemia- ja toidukaubad. Teistest kiiremini kasvas metallide ja metallitoodete, masinate ja seadmete, mööbli ja puidu sissevedu.

5. Läti

Kaupade väljavedu Lätisse suurenes 18% ning sissevedu sealt neljandiku võrra. Positiivne saldo kasvas 905 mln kroonini e 3,7%. Ülejäägiga oli kaubavahetus enamiku gruppide puhul, vaid garderoobikaupade ja puidu import ületas eksporti (vt tabel 15).

Metallide ja metallitoodete, puidu, masinate ja seadmete ning toidukaupade põhieksport Lätisse suurenes, ülejäänud kuue kaubagrupi puhul väljavedu aga vähenes. Olulisemad eksportkaubad olid keemia- ja toidukaubad, metallid ja metallitooted ning masinad ja seadmed.

Põhiimport suurenes enamiku kaubagruppide osas, v.a metallid ja metallitooted ning toidu- ja garderoobikaubad. Suurima osatähtsusega impordiartiklid olid garderoobi-, toidu- ja keemiakaubad ning masinad ja seadmed.

6. Taani

Põhieksport Taani suurenes kiiresti (31%), mis seletub esmajoones masinate ja seadmete, mööbli ning puidu eduka väljaveoga (vt tabel 16). Tulenevalt ekspordi kiiremast arengust võrreldes impordiga, vähenes veidi ka väliskaubanduse puudujääk Taaniga, moodustades 422 mln krooni.

Olulisemad eksportkaubad olid metallid ja metallitooted, puit ja mööbel.

Kaupade sissevedu Taanist kasvas viiendiku võrra. Peamised importkaubad olid masinad ja seadmed, toidu- ja keemiakaubad ning metallid ja metallitooted. Kõiki kaupu peale toidukaupade toodi Taanist 1998. aastal Eestisse rohkem kui 1997. aastal. Üle poole suurenes seejuures masinate ja seadmete põhiimport.

7. Suurbritannia

Põhieksport Suurbritanniasse suurenes -impordist kiiremini, kasvades vastavalt neljandiku võrra ja 14%. Väliskaubanduse positiivne saldo suurenes üle kahe korra – 298 mln kroonini (vt tabel 17).

Põhilised väljaveoartiklid olid puit (56% põhiekspordist) ja garderoobikaubad (26%). Puidu väljavedu Suurbritanniasse kasvas aastaga 30%.

Eestisse toodi Suurbritanniast enim masinaid ja seadmeid, keemia-, toidu- ja garderoobikaupu.

8. Holland

1998. aastal pidurdus kaubavahetus Hollandiga tunduvalt (vt tabel 18). Põhieksport vähenes 11% ja -import suurenes 2,8%, mille tulemusena Holland langes Eesti väliskaubanduspartnerite hulgas kaheksandaks ning kaubavahetuse puudujääk suurenes 1,2 mld kroonini e 14%.

Kaupade väljaveo vähenemine oli tingitud peamise ekspordiartikli – toidukaupade ekspordi kahanemisest kolmandiku võrra. Põhiliselt veeti Hollandisse siiski toidukaupu. Oluline osa oli ka puidul ja garderoobikaupadel.

Sisseveo struktuuris domineerisid samuti toidukaubad 39%ga. Teine suurem importkaubagrupp oli masinad ja seadmed.

9. Leedu

Kaupade põhiimport Leedust suurenes kiiremini kui -eksport sinna (kasv vastavalt 18 ja 6,7%; vt tabel 19). Positiivne väliskaubandussaldo Leeduga vähenes ligi viiendiku – 361 mln kroonini.

Peamised eksportkaubagrupid olid keemia- ja toidukaubad, metallid ja metallitooted ning masinad ja seadmed. Enim kasvas puidu ja toidukaupade väljavedu.

Kaupade sisseveos olid suurima osatähtsusega toidu- ja keemiakaubad ning masinad ja seadmed. Kiiresti suurenes toidukaupade ja mineraalsete toodete põhiimport Leedust.

10. Ukraina

1998. aastal väliskaubanduskäive Ukrainaga vähenes. Põhieksport kahanes 2% ning -import 11%. Kaubavahetuse positiivne saldo jäi sisuliselt samaks (vt tabel 20).

Peamiseks ekspordiartikliks olid toidukaubad, mille osatähtsus moodustas 46% kogu põhiekspordist. Järgnesid keemiakaubad ja metallid.

Enamiku kaupade sissevedu vähenes, v.a masinad ja seadmed ning transpordivahendid. Peamised importkaubagrupid olid metallid ja metallitooted, keemiakaubad, transpordivahendid ja toidukaubad. Transpordivahendite sissevedu Ukrainast praktiliselt kahekordistus vedurite ostu tõttu.

Eesti Panga maksebilansistatistika allosakond

[1] Kaupade ekspordi ja impordi andmed erinevad Statistikaameti (ESA) poolt avaldatavaist, kuna Statistikaameti poolt kasutatava üldekspordi ja -impordi (general trade system) asemel kasutab Eesti Pank nn põhikaubanduse (special trade system) meetodit. See tähendab, et eksport ei sisalda eelnevalt tollilattu imporditud kaupade taasväljavedu ega nende vormistamist vee- ja õhusõidukite varudeks. Import ei sisalda sisseveetud kaupade tolliladustamist, lisatud on aga kaupade tarned tollilaost vabasse ringlusse ja töötluseks. Ekspordi puhul on arvesse võetud ESA väliskaubandusstatistikas kajastamata võimalikke hinnamoonutusi kaupade ekspordil tolliladude kaudu.
Kõik võrdlused on väliskaubanduse analüüsis toodud 1997. a suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.
Väliskaubandusstatistika erinevusi on käsitletud ka Eesti Panga koduleheküljel.