3. MAI
"Estonia" kontserdisaalis toimus
Eesti Panga 80. aastapäevale pühendatud
rahvusvaheline teaduskonverents "Keskpanga roll
majanduses", kus osales üle 500 inimese. 80
aastat varem, 3. mail 1919 kanti Eesti Panga
pearaamatust läbi panga põhikapital ja võeti vastu
esimene summa jooksevkontole. Algas Eesti Panga
praktiline tegevus.
Juubelikonverentsi tervituskõne pidas Eesti
Vabariigi President Lennart Meri. Avakõnega
esines Eesti Panga president Vahur Kraft.
Toimus kaks paneeldiskussiooni. Neist esimest – "Keskpanga
roll siirdemajanduses" juhatas dr Pekka
Sutela (Soome Pank) ja teist – "Keskpangad
poliitilisel maastikul" – dr Bengt Dennis
(Skandinaviska Enskilda Banken).
Diskusioonides osalesid Renato Filosa
(Rahvusvaheline Arvelduspank), prof Helmut Wagner
(Hageni Ülikool), dr Eduard Hochreiter
(Austria Pank), Christian Noyer (Euroopa
Keskpank), sir Peter Petrie (Inglise Pank) ja Matti Vanhala (Soome Pank).
Konverentsi lõpukõne pidas Eesti Vabariigi
peaminister Mart Laar.
Teaduskonverentsi juhtis Eesti Panga asepresident Peter
Lõhmus. Konverentsi ettekanded ilmuvad eraldi
kogumikuna eesti ja inglise keeles.
4. MAI
Ilmus Eesti Panga siseajalehe esimene number.
7. MAI
Eesti Panga presidendi määrus
AS Latvijas Unibanka Eesti esinduse
asutamisloa tühistamise kohta
26. aprillil 1999 teatas AS Latvijas Unibanka
Eesti Pangale oma juhatuse otsusest sulgeda Unibanka
esindus Eestis. Arvestades seda ning võttes aluseks
Eesti Panga presidendi määruse 13. maist 1998 ASile
Latvijas Unibanka esinduse avamiseks Eestis
asutamisloa andmise kohta (vt Eesti Panga
bülletään nr 3, 1998, lk 4), samuti Eesti Panga
nõukogu 1995. aasta 7. märtsi otsusega (vt Eesti
Panga bülletään, nr 3, 1995, lk 3) kehtestatud
"Välisriigi krediidiasutuse allasutuse või
-üksuse asutamise ja sellele tegevuslitsentsi
andmise korra" 28. punkti, tühistati
määrusega ASile Latvijas Unibanka
väljastatud esinduse avamisluba.
14. MAI
Eesti Panga presidendi määrus
krediidiasutuse likvideerijate ja
krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri
aruandluse esitamise korra kinnitamise kohta
Krediidiasutuste seaduse 120. paragrahvi 6. punkti
ja 128. paragrahvi 5. lõike alusel kinnitati
määrusega kaks dokumenti: "Nõuded
krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri
aruandlusele ja aruannete esitamise kord"
ning "Nõuded krediidiasutuse likvideerijate
aruandlusele ja likvideerimisaruannete esitamise
kord".
Määrus, mis jõustub 1. juulist 1999, on koos
lisadega täielikult avaldatud Riigi Teataja Lisas
(1999, 87, 1079). Ühtlasi tunnistati määrusega
kehtetuks Eesti Panga 1993. aasta 5. veebruari
käskkiri pankade ja muude krediidiasutuste
sundlikvideerimise üldkorra ja tähtaegade
kinnitamise kohta.
20. MAI
Eesti Panga nõukogu otsus
krediidiasutuste poolt Eesti Panga
arvelduskontol hoitavate vahendite tasustamise kohta
Eesti Panga seaduse 2. paragrahvi 1. lõike ja 14.
paragrahvi alusel täiendas Eesti Panga nõukogu
selle otsusega enda 1996. aasta 7. mai otsust
krediidiasutuste kohustuslike reservide kohta (vt
Eesti Panga Bülletään nr 4, 1996, lk 5-6).
Täienduse sisu on selles, et Eesti Panga nõukogu
otsustas maksta krediidiasutuste poolt Eesti
Pangas hoitavate kohustuslike reservide eest
intressi, kasutades viiteintressina Euroopa Keskpanga
deposiidiintressi. Otsuse jõustamiseks kohustati
Eesti Panga presidenti täiendama kohustusliku
reservi arvestuse ja täitmise senist korda.
Otsus jõustub 1. juulist 1999.
Eesti Panga presidendi määrus
maksebilansi aruandevormi kinnitamise kohta
Lähtudes Eesti Panga seaduse 2. paragrahvi 8.
lõikest ja 34. paragrahvist, riikliku statistika
seaduse 3. paragrahvi 3. lõikest ning seoses
maksebilansi koostamiseks vajalike andmete
muutumisega, kinnitati määrusega Eesti Vabariigi
residentidest kindlustusseltsidele kvartaalne
välistehingute aruande vorm, mida rakendatakse
1999. aasta teisest aruandlusperioodist.
Vorm on ära toodud Riigi Teataja Lisas (1999, 89,
1095).
27. MAI
Riigikogu võttis vastu otsuse moodustada uurimiskomisjon
Maapanga pankroti asjaolude väljaselgitamiseks ja
pankrotiprotsessi erapooletuse tagamiseks.
Komisjoni kuuluvad Riigikogu liikmed Rein
Järvelill, Urmas Laht, Jaanus Männik,
Jaana Padrik, Andres Taimla ja Tiit
Toomsalu. Komisjoni volitused kestavad kaks
aastat.