EESTI PANGA STRATEEGILINE ARENGUKAVA⁽¹⁾

⁽¹⁾ Eesti Panga nõukogu kiitis strateegilise arengukava heaks 16. detsembril 1999.

Eesti Panga missioon

Eesti Pank on keskpangana määratud rakendama kõiki tema kasutuses olevaid meetmeid, tugevdamaks nii siseriiklikku kui ka rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi stabiilsuse ning terviklikkuse vastu.

Eesti Panga peaeesmärgid

1. Eesti krooni väärtuse säilitamine ja täisväärtuslikkuse kindlustamine raha funktsioonide täitmisel.
2. Eesti pangandussüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamine.
3. Eesti finantssüsteemi efektiivsuse ja arengu toetamine eelkõige makse- ja arveldussüsteemide osas.
4. Ühiskonna sularahanõudluse rahuldamine.

Eesti Panga tegevuse põhisuunad aastaiks 2000-2002

Lähtudes Eesti Panga missioonist ja tegevuse peaeesmärkidest ning Eesti soovist ühineda Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga,

võttes arvesse üleminekumajandustele omast makromajanduslikku ebastabiilsust ja vastuvõtlikkust välisokkidele ning sellest tulenevat institutsionaalse arengu olulisust,

pidades põhjendatuks seadusega fikseeritud vahetuskursil ja valuutakomitee raamistikul tugineva rahapoliitika jätkuvust Eestis,

arvestades eelmistel aastatel saadud kogemusi arenevate turgude mõjust Eesti rahasüsteemile ning selle edukat vastupanuvõimet,

järgib Eesti Pank oma tegevuses alljärgnevaid põhisuundi:

I Rahapoliitika

1. Eesti krooni usaldusväärsus ja stabiilsus kindlustatakse fikseeritud vahetuskursi ja valuutakomitee põhimõtetel tugineva rahapoliitika abil.

2. Valuutakomiteel tugineva rahapoliitika toimimise efektiivsus sõltub märgatavalt selle toimemehhanismide ülesehitusest. Eesti Panga eesmärk on jätkuvalt arendada rahapoliitilist operatsioonilist raamistikku suunas, mis tagaks valuutakomitee usaldusväärse toimimise väikese ja avatud majandusega riigi tingimustes ja vähendaks turuhälbeid finantssektoris.

3. Tulenevalt Eesti Panga seadusest nõustab Eesti Pank Vabariigi Valitsust raha- ja panganduspoliitilistes küsimustes ning teeb aktiivset koostööd eurointegratsiooni alal. Eesti Pank peab oma kohustuseks osaleda avalikes diskussioonides sellistes majanduspoliitilistes küsimustes, mis võivad avaldada mõju Eesti Panga põhiseaduslike eesmärkide saavutamisele.

II Euroopa Liit ja rahaliit

4. Eesti Pank jätkab rahapoliitiliste stsenaariumide väljatöötamist ühinemiseks Euroopa Liidu ning eurosüsteemiga.

5. Eesti Pank asetab rõhu ühisturu toimimispõhimõtete ellurakendamisele, seaduslikkuse järelevalvele ja selleks vajaliku administratiivse suutlikkuse tõstmisele.

6. Eesti Pank seab eesmärgiks tagada raha- ja panganduspoliitika kujundamisel ja teostamisel kooskõlalisust Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega. Ajutised kõrvalekalded acquis’t võivad esineda valdkondades, kus Eesti ja Euroopa Liidu ühinemisläbirääkimistel on peetud vajalikuks taotleda ametlikku üleminekuperioodi. Nimetatud kõrvalekallete korral töötatakse välja aja- ja tegevuskava õigusaktide täielikuks harmoniseerimiseks.

7. Põhiseadusliku institutsioonina toetab Eesti Pank kavandatavat põhiseaduse muudatuste väljatöötamist Maastrichti lepingu ja Euroopa Keskpanga põhikirja sätete alusel ning peab vajalikuks fikseerida keskpanga institutsionaalse iseseisvuse ja sõltumatuse garantiid põhiseaduses.

8. Eesti Pank pöörab panganduspoliitika kujundamisel suuremat tähelepanu konkurentsile pangandussektoris. Selle eesmärgiks on finantssektori avatuse, sisemaise konkurentsi tõhustamise ning normatiivse baasi abil tagada pangandussektori efektiivsuse kasv ning luua eeldused selle rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Erilise tähelepanu all on finantssektori valmisolek tulevaseks ühinemiseks Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga.

9. Vastastikuse kasuliku rahvusvahelise koostöö nimel laiendab Eesti Pank osalemist rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide tegevuses. Erilist tähelepanu osutatakse koostööle Euroopa Keskpankade Süsteemiga ning Euroopa Keskpangaga, seades eesmärgiks Eesti ning Euroopa Majandus- ja Rahaliidu rahapoliitika kooskõlalisuse.

III Finantssektor ja järelevalve

10. Eesti Pank peab vajalikuks ühendatud finantsjärelevalve loomist, lugedes finantssektori järelevalve töö spetsiifikale sobivaimaks institutsionaalseks vormiks avalik-õiguslikku juriidilist isikut. Finantsjärelevalvete ühendamise käivitamine on hädavajalik, vältimaks järelevalve madala suutlikkuse ärakasutamist mõnes finantssektori osas. Osaledes ühendatud finantsjärelevalve loomisel, pöörab Eesti Pank tähelepanu vajadusele hoida ühendamise käigus ära järelevalve, sealhulgas ka krediidiasutuste järelevalve kvaliteedi lühiajaline langus.

11. Eesti Pank lähtub järelevalvelises tegevuses rahvusvahelistest standarditest ning praktikast. Arvestades vastuvõtlikkust mikro- ja makroriskidele, peab Eesti Pank vajalikukssäilitada rahvusvahelistest tavadest rangemaid usaldatavusnormatiive ja muid regulatsioone. Erilist tähelepanu pööratakse finantsturgude pidevale monitooringule, eesmärgiga reageerida operatiivselt keskkonna muutustele.

12. Finantssektori stabiilsuse kindlustamisel ning vastutuse jagamisel era- ja avaliku sektori vahel tähtsustab Eesti Pank enam turudistsipliini tõhustamist läbi tegevuse läbipaistvuse ning võetud riskide avalikustamise. Heade pangandustavade järgimiseks rõhutab Eesti Pank vajadust tugevdada turuosaliste enesekontrolli ja üldjuhtimist.

13. Kindlustamaks finantssüsteemi sidusust ja usaldusväärsust, peab Eesti Pank vajalikuks määratleda finantssektori turvavõrk, mille põhieesmärk on kindlustada läbipaistev ja ühiskonnale odavaim lahendus võimalike süsteemsete probleemide korral ning minimeerida läbi omanike vastutuse moraalse riski teket.

14. Arvestades Eesti finantsturgude üha süvenevat integreerumist välisturgudega krediidiasutuste tegevusulatuse suurenemise ja omanikeringi rahvusvahelistumise kaudu, tugevdab Eesti Pank koostööd teiste riikide järelevalveasutuste ja keskpankadega. Omavahelisel järelevalveliste funktsioonide jaotamisel ja koostöö korraldamisel seab keskpank eesmärgiks saavutada järelevalve maksimaalne tulemuslikkus.

15. Tagamaks rahapoliitika tõhusust ja finantsstabiilsust, peab Eesti Pank peale panganduspoliitika kujundamise oluliseks aktiivselt osaleda ka muude finantsvahendajate tegevust kujundavate põhimõtete väljatöötamisel. Vajaliku statistika tagamiseks jätkab Eesti Pank lisaks pangandusstatistikale kogu finantsvahenduse statistilise baasi laiendamist ning andmete kogumist nii otse turuosalistelt kui ka kompetentsetelt institutsioonidelt. Andmete hankimisel peetakse silmas kuluefektiivsust.

IV Teised põhitegevusvaldkonnad

16. Statistiliste andmete kogumisel, kokkuvõtete tegemisel, analüüsil ja levitamisel taotleb Eesti Pank nii kodumaiste kui rahvusvaheliste majandusagentide informeerituse paranemist, eelkõige lühiajaliste kapitalivoogude ja majanduse välisvõla osas. Eesti Pank järgib statistika kogumisel ja avaldamisel muutuvaid rahvusvahelisi standardeid, sh Rahvusvahelise Valuutafondi andmelevi eristandardi (SDDS) nõudeid.

17. Raharingluse korraldamisel on Eesti Panga eesmärgiks vähimaid kulutusi nõudev, rahvusvahelistele nõuetele vastav ning Eesti ühiskonna vajadusi kõige paremini rahuldav raharinglussüsteem. Sularaha ringluse korraldamisel lähtub Eesti Pank rahvusvahelistest turva- ja kvaliteedinõuetest. Raharingluse efektiivistamiseks sularaha kui maksevahendi osatähtsuse vähendamise teel, pöörab Eesti Pank eelkõige tähelepanu sularahata maksevahendite kasutamiseks vajaliku infrastruktuuri ja õigusliku keskkonna loomisele.

18. Seoses vajadusega muuta Eesti krooni ülekandesüsteemid turvalisemaks, kiiremaks ja säästlikumaks ning eesmärgiga täita Euroopa Liidu nõudeid ja regulatsioone, loob Eesti Pank reaalajalise brutoarveldussüsteemi suurmaksete arveldamiseks ning tähtajalise netoarveldussüsteemi jaemaksete arveldamiseks. Finantsturgude infrastruktuuri arengus toetab Eesti Pank eelkõige eraalgatust, kasutades proaktiivset lähenemist.

19. Eesti Panga välisvaluutareservide investeerimisel lähtub Eesti Pank Eesti krooni kattevarale kohastest konservatiivsetest riskipiirangutest, mis seavad investeerimistulu teenimisel prioriteetideks vahendite säilivuse ja likviidsuse.

V Eesti Panga organisatsioon

20. Eesti Pank lähtub oma tegevuses avatuse ja läbipaistvuse põhimõttest ning kasutab kõiki enda käsutuses olevaid võimalusi oma peaeesmärkide ja tegevuse tulemuslikkuse selgitamiseks.

21. Oma organisatsiooni tegevuse tõhustamisel ja tööprotsesside juhtimisel lähtub Eesti Pank kaasaegsetest avaliku sektori organisatsioonidele sobivatest riskide juhtimise põhimõtetest.

22. Eesti Pank arendab õppivale organisatsioonile omast organisatsiooni kultuuri ja rakendab personalipoliitikat, mis toetab töötajate initsiatiivi, innovaatilisust, soodustab järjepidevat iseõppimist ning läbimõeldud täienduskoolitust.

23. Eesti Pank täiustab organisatsioonisiseseid tööprotsesse ning strateegilise planeerimise ja juhtimisarvestuse metoodikaid, muutmaks ressursikasutust ökonoomsemaks ja ratsionaalsemaks. Oma tegevuse väljundite mõõtmisel rakendab Eesti Pank kvantitatiivseid meetodeid ning teenuse omahinna määramist, kõrvutades enda kulusid teiste keskpankade ja muude organisatsioonide kuludega.