7. DETSEMBER
Eesti Panga presidendi määrus
Eesti Panga presidendi määruste kehtetuks tunnistamise
kohta
Seoses krediidiasutuste seaduse ja hoiu-laenuühistu
seaduse jõustumisega tunnistati määrusega kehtetuks
järgmised Eesti Panga presidendi määrused: Eesti
krediidiasutuste allüksuste registreerimise kohta ja laenu-hoiuühistute
asutamise, tegutsemise ja likvideerimise korra kohta (mõlemad
olid välja antud 24. märtsil 1995; vt
Eesti Panga bülletään nr 3, 1995, lk 4); likvideeritud
krediidiasutuste dokumentide säilitamise kohta (19. mai
1995; vt EPB nr 5, 1995, lk 4); krediidiasutuste seaduse rakendamise
kohta (9. juuni 1995; vt EPB nr 6, 1995, lk 3) ning krediidiasutuste sisekontrolli töö
korraldamise kohta (16. veebruar 1996; vt EPB nr 2, 1996,
lk 4), samuti Eesti Panga presidendi käskkiri lootusetute
laenude mahakandmise kohta (5. jaanuar 1994; vt EPB nr 1,
1994, lk 5).
8. DETSEMBER
Eesti Panga presidendi käskkiri
aasta 2000 koordineerimiskeskuse moodustamise kohta
Vastavalt Eesti Panga juhatuse 9. novembri koosoleku
otsusele ning tulenevalt vajadusest tsentraliseerida aasta
2000 saabumisega seotud informatsiooni kogumist ja
edastamist, tagada informatsioonivahetus krediidiasutuste ja
muude aasta 2000 probleemi käsitlemiseks loodud
infokeskustega ning koordineerida aasta 2000-alast edasist
tegevust Eesti Pangas, moodustati käskkirja alusel 10.
detsembrist 1999 kuni 4. jaanuarini 2000 tegutsev ajutine
viieliikmeline aasta 2000 koordineerimiskeskus, mida
juhib Pangainspektsiooni juhataja asetäitja Andres
Kurgpõld. Kinnitati ka keskuse tegevuskava ja
ülesanded.
* * * * *
Riigikogu muutis erastamisest laekuva raha kasutamise
seadust, mille alusel lõpetatakse alates 1. jaanuarist
2000 riigivara erastamisest laekuva raha suunamine
Hüvitusfondi. 60% riigivara müügist laekub edaspidi
stabiliseerimise reservfondi, 25% sihtasutusele "Eesti
Eluase" ning 15% valitsuse käsutuses olevasse
eelarvevälisesse omandireformi reservfondi. Stabiliseerimise
reservfondi raha hakatakse kasutama oluliste struktuursete
reformide, eelkõige pensionireformi läbiviimiseks.
10. DETSEMBER
Eesti Pank teatas, et on heaks kiitnud kõigi Eestis tegutsevate kommertspankade aruanded aastaks 2000 valmisoleku kohta.
15. DETSEMBER
Eesti Panga presidendi määrus
arveldustähtaegade kohta
Krediidiasutuste seaduse paragrahvi 87 lõike 2 ning Eesti
Panga nõukogu 1999. aasta 28. oktoobri otsuse alusel (vt EPB nr 6, 1999, lk 24), millega täiendati maksete arveldustähtaegu ja
viivise suurust käsitlevat Eesti Panga nõukogu 1996. aasta
7. mai otsust, sätestati määrusega erandid 30. ja 31.
detsembril 1999 krediidiasutuste poolt vastu võetud
maksejuhiste täitmise tähtaegade kohta. Sellega muudeti
nimetatud ajaks Eesti Panga presidendi 1996. a 26. juuni
määrusega (vt EPB nr 4, 1996, lk 8-10) kinnitatud maksete
arveldustähtaegade eeskirja punkte 3 ja 4.
* * * * *
Eesti Panga presidendi käskkiri
külalisuurijate rakendamise lähtealuste kohta
Käskkirjaga kinnitati külalisuurijate uurimistööle
rakendamise lähtealused ja protseduur Eesti Pangas.
* * * * *
Riigikogu võttis vastu seaduse Eesti 2000. aasta
riigieelarve kohta, milles tulud ja kulud on tasakaalus,
moodustades võrdselt 28 530 988 300 krooni. Eelarve on
võrreldavates osades 1999. a eelarvest väiksem, kuid
sisaldab esmakordselt ka riikliku pensioni- ja
ravikindlustuse tulusid ja kulusid.
Võeti vastu ka uus tulumaksu seadus. Selle
kohaselt on ettevõtte arengusse investeeritavad summad
alates 2000. a 1. jaanuarist tulumaksuvabad. Füüsiliste
isikute tulumaksuvaba miinimum tõuseb 1. jaanuarist
seniselt 500 kroonilt 800 kroonini kuus.
* * * * *
Riskiluure konsultantfirma Merchant International Group
hindas 1999. aasta IV kvartalis otseinvesteeringute jaoks
kõige riskivabamateks riikideks Eesti, Hongkongi,
Jaapani, Singapuri ja Sloveenia. Kõige
riskantsemaks riigiks loeti Venemaad.
16. DETSEMBER
Eesti Panga nõukogu otsus
Eesti Panga 2000. aasta eelarve kohta
Eesti Panga nõukogu kiitis heaks keskpanga 2000. aasta
eelarve. Operatsioonikulud võrreldavates hindades
vähenevad 5-6%, sh vähenevad sularaha valmistamise kulud,
hoonete remondikulud ja amortisatsioon. Võrreldes arenenud
riikide keskpankadega, on Eesti Panga operatsioonikulud ühe
töötaja kohta (ilma rahavalmistamise kuludeta) keskmiselt
kaks korda väiksemad. Töötajate arv keskpangas jääb
samaks, kuid muutub töötajaskonna struktuur, et tõsta
panga administratiivset suutlikkust.
* * * * *
Eesti Panga nõukogu kiitis heaks vastuse Riigikohtule
keskpanga nõukogu seisukohast Riigikohtu 29. oktoobri
erimääruses tõstatatud küsimustes. Kirjas annab
nõukogu ülevaate olulisematest meetmetest, mida rakendati
Põhja-Eesti Panga suhtes aastail 1993-1996.
* * * * *
Eesti, Läti ja Leedu väärtpaberibörs kiitsid heaks
kolme riigi börsidel noteeritud atraktiivsematest
ettevõtetest koosneva Balti nimekirja, kuhu Eestist
kuuluvad Eesti Telekom, Eesti Ühispank, Hansapank,
Norma ja Optiva Pank.
17. DETSEMBER
Eesti Panga presidendi määrus
krediidiasutuste aruandluse kohta
Juhindudes krediidiasutuste seaduse paragrahvi 91 lõike 1 punktidest 1 ja 2 ning vajadusest korrigeerida
krediidiasutuste seadusandlust, kinnitati määrusega alates
31. detsembrist 1999 uus bilansiaruande vorm, bilansi
koostamise juhend ja kirjekoodid. Määrus koos lisadega
on täielikult avaldatud Riigi Teataja Lisas (1999, 176,
2529).
Ühtlasi tunnistati samast kuupäevast kehtetuks Eesti
Panga presidendi 1997. a 31. jaanuari määrusega "Krediidiasutuste
aruandlus" (vt EPB nr 2, 1997, lk 5-6) kinnitatud lisa 1 "Bilanss ja bilansi koostamise juhend" ning lisa 7 lisa 1 ("Bilansi kirjekoodid").
29. DETSEMBER
Hoiuste Tagamise Fondi nõukogu otsustas tõsta tagatud hoiuste hüvitamise piirmäära alates 1. jaanuarist 2000 seniselt 20 000 kroonilt 40 000 kroonini. Kinnitatud
graafiku kohaselt jõuab piirmäär 2004. aastaks 100 000,
2007. aastaks 200 000 ning 2010. aastaks 313 000 kroonini ehk
20 000 euroni.
30. DETSEMBER
Eesti Panga presidendi käskkiri
töögrupi moodustamise kohta
Seose vajadusega analüüsida krediidiasutuste seaduse
vastavust Euroopa Liidu pangandusdirektiividele ning seaduse
kohaldamise praktikat, moodustati käskkirja alusel
üheksaliikmeline töögrupp, kes valmistab 1. aprilliks 2000
ette seaduse muutmise ja täiendamise eelnõu projekti.
Töögruppi juhib Eesti Panga asepresident Helo Meigas.
* * * * *
Vastavalt enda strateegilisele eesmärgile loobuda
osalustest kommertspankades, müüs Eesti Pank täielikult
oma osaluse Hansapangas. Kokku müüdi 1 086 553 aktsiat
e 1,38% Hansapanga aktsiate koguarvust, keskmise hinnaga
91,35 krooni aktsia eest. Müügist teenis Eesti Pank 88
miljonit krooni erakorralist tulu.
Eesti Pank oli nimetatud aktsiad omandanud Eesti Hoiupanga
liitumisel Hansapangaga.
31. DETSEMBER
Eesti Panga presidendi määrus
välisriigis krediidiasutuse esinduse avamisest
informeerimise kohta
Krediidiasutuste seaduse paragrahvi 20 lõike 7 alusel välja antud määruse kohaselt on krediidiasutus kohustatud
esitama Eesti Panga Pangainspektsioonile kirjaliku teate
välisriigis esinduse avamise kohta vähemalt kümme
päeva enne selle avamist. Teates tuleb ära näidata riik, kus esindus asub, esinduse asukoht, aadress ja sidevahendite
numbrid, esinduse ametlik nimetus eesti ning asukohariigi
keeles ja ülevaade esinduse kavandatavatest tegevustest.
Teatele tuleb lisada koopia krediidiasutuse pädeva organi otsusest esinduse avamise ja esindaja(te) nimetamise
kohta ning esindaja(te) volitusi tõestavast dokumendist.
Teates sisalduvate andmete ja/või esindaja(te) muutumise
korral tuleb sellest kümme päeva enne muutuste rakendumist
kirjalikult Pangainspektsioonile teatada.
