EESTI 2002. AASTA III KVARTALI ESIALGSE MAKSEBILANSI KOMMENTAAR

Eesti maksebilansi jooksevkonto puudujäägiks kujunes 2002. aasta III kvartalis 2,9 miljardit krooni, mis moodustas ca 10,6% antud kvartali oodatava sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes ning oli võrreldes II kvartaliga absoluutmahult 0,2 miljardit krooni väiksem. Viimase nelja kvartali jooksevkonto negatiivse saldo suhe sama perioodi SKPsse on samas suurenenud ca 11,4%ni (vt joonis 1). Maksebilansi üldbilanss oli väikese ülejäägiga ja keskpanga reservid kasvasid 26 miljoni krooni võrra (vt tabel 1).

Kaupade ja teenuste kogubilansi puudujääk suurenes võrreldes II kvartaliga ja moodustas 2,4 mld krooni. Püsiv kõrge sisenõudlus ja Eesti peamiste kaubanduspartnerite jätkuvalt nõrk majanduskonjunktuur põhjustasid juba teist kvartalit järjest väliskaubandusbilansi 5 miljardi kroonise puudujäägi. Nii kaupade välja- kui sissevedu vähenes eelmise kvartaliga võrreldes 3-4%. Võrreldes 2001. aasta III kvartaliga oli kaubaeksport 14 ja -import 18% suurem.

Kaupade välja- ja sissevedu vähenes normaalekspordi ja -impordi kahanemise tõttu vastavalt 5 ja 3%. Töötluskaupade osatähtsus ekspordis jäi eelmise kvartali tasemele, impordis aga suurenes 7%. Kaupade väljaveos domineerisid puit ja sellest valmistatud tooted, masinad ja seadmed ning tekstiilitööstuse tooted, neist viimatinimetatud on seotud valdavalt allhanketöödega. Sisseveos olid olulisemad kaubagrupid masinad, keemia- ja garderoobikaubad ning transpordivahendid. Import töötlemiseks suurenes vahetarbimiskaupade, peamiselt elektroonikatoodete komponentide sisseveo kasvu tõttu. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks olid Euroopa Liidu riigid, mille osakaal Eesti kaubavahetuses moodustas 67%.

Teenuste osas jäi III kvartalile tavapärane sesoonne kasv ära. Võrreldes teise kvartaliga kahanes nii teenuste eksport, import kui ka teenuste bilansi ülejääk. Bilansi positiivne saldo moodustas 2,5 mld krooni (kahanemine võrreldes 2001. a III kvartaliga 20% ja võrreldes 2002. a II kvartaliga 13%). Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes kõige olulisemate teenuseliikide – veo- ja reisiteenuste – bilansi positiivne saldo. Teenuste bilansi ülejäägi vähenemise peamine põhjus oli aga eelmise aasta III kvartalis 0,3 mld kroonise ülejäägiga olnud ehitusteenuste bilansi saldo muutumine tänavu 0,5 mld krooniga negatiivseks.

Tulude netoväljavool moodustas 1 miljard krooni. Suurima osa sellest moodustasid dividendide väljamaksed välismaistele otseinvestoritele, mis varasemail aastail on toimunud põhiliselt II kvartalis.

Ülekannete bilansi ülejääk oli nagu varasemates kvartaliteski 0,6 mld krooni ja koosnes peamiselt välisabist ning tarbimisele suunatud valitsusülekannetest Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamiseks.

Kapitali- ja finantskonto 2,2 miljardi kroonine ülejääk moodustus põhiliselt portfelliinvesteeringute sissevoolust.

Otseinvesteeringute saldo kujunes 2002. aasta III kvartalis 60 miljoni krooni ulatuses negatiivseks. Viimati oli otseinvesteeringute väljavool nende sissevoolu ületanud 1997. aasta IV kvartalis. Mitteresidendid investeerisid Eestisse 640 miljonit krooni ja Eesti otseinvesteeringud välismaal kasvasid 700 miljoni krooni võrra.

Kolm neljandikku Eestisse tehtud otseinvesteeringutest moodustas jaotamata kasumi juurdekasv. Samas jätkus ka kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine, mille oletatavaks põhjuseks on 2003. aastast jõustuv tulumaksuseaduse muudatus dividendide maksustamise osas. Tavapärasele aktsiakapitali juurdevoolule avaldas mõju ka mitme ettevõtja aktsiakapitali vähendamine. Suurimad investeerijad olid traditsiooniliselt Soomest ja Rootsist. Enim kahanesid Ameerika Ühendriikide investeeringud. Otseinvesteeringute maht kasvas kõige enam finantsvahenduses ja tööstuses ning vähenes veonduses.

Enam kui pool välismaale paigutatud otseinvesteeringutest moodustas reinvesteeritud tulu, kolmandiku võrra suurenes laenukapital. Investeeriti peamiselt Lätti ja Leetu ning suurimad investorid olid veonduse, laonduse ja side äriühingud ning finantsvahendajad.

Portfelliinvesteeringute netosissevool oli III kvartalis ligikaudu 2 miljardit krooni. Kapitali sissevool põhines peamiselt mõningate muu sektori ettevõtjate ja krediidiasutuste edukail võlakirjaemissioonidel välismaistel finantsturgudel. Nende maht ulatus kvartali jooksul 3,5 miljardi kroonini. Kapitali väljavool 1,4 miljardi krooni võrra oli peamiselt seotud valitsussektori ja muu sektori ettevõtjate suurenenud investeeringutega välismaistesse võlaväärtpaberitesse.

Muude investeeringute sissevool ületas nende väljavoolu ligikaudu 0,3 miljardi krooniga. Kapitali sissevool oli tingitud nõuete vähenemisest mitteresidentidele 2,4 miljardi krooni võrra ning kapitali väljavool kohustuste vähendamisest mitteresidentide ees 2,1 miljardi krooni võrra. Nõuete kahanemine oli peamiselt seotud pankade välisvarade vähenemisega. Kohustuste vähenemise põhjuseks olid keskpanga repotehingud ning valitsus- ja ettevõtlussektori poolt tagasi makstud laenud.

* * * * *

2002. aasta III kvartali täpsustatud ning kogu 2002. aasta esialgne maksebilanss avaldatakse Eesti Panga koduleheküljel 17. märtsil 2003 kell 12.

Tabel 1. Eesti maksebilanss (mln kr)(1)

(1) Vastavalt täiendava informatsiooni laekumisele on korrigeeritud eelnevate perioodide andmeid.

Joonis 1. Jooksevkonto saldo SKP suhtes (%)