EESTI 2001. AASTA ESIALGSE MAKSEBILANSI KOMMENTAAR

Eesti 2001. aasta esialgse maksebilansi põhjal jäi jooksevkonto puudujääk suhtena oodatavasse sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2000. aasta tasemele, olles 6,5% ja andes tunnistust Eesti majanduse suhtelisest edukusest maailmamajanduse kasvu üldise aeglustumise tingimustes. Kaupade ja teenuste bilansi negatiivne saldo oli väikseim pärast 1993. aastat – 4,1% oodatava SKP suhtes. Otseinvesteeringute sisse- ja väljavool olid viimase aastakümne suurimad. Eestisse tehtud otseinvesteeringute tulukuse jätkuv kasv oli seekord peamine põhjus, miks jooksevkonto puudujääk suurenes 0,7 miljardi krooni võrra.

Kvartalite lõikes mõjutasid jooksevkonto saldot peamiselt hooajalised tegurid. Traditsiooniliselt oli puudujääk suurim aasta viimases kvartalis, kuid erinevalt 2000. aastast ei olnud selle põhjuseks mitte niivõrd suurenenud nõudlus importkaupade järele, kuivõrd otseinvesteeringutulude väljavoolu ja ostetud teenuste kasv (vt joonis 1).

Kapitali netosissevool kattis jooksevkonto puudujäägist ligi 90%, ülejäänu kaeti reservidest. Maksebilansi üldbilanss kujunes seetõttu negatiivseks (vt tabel 1). Reservide vähenemine oli tingitud eelkõige rahapoliitika operatsioonilise raamistiku reformist1. Kaupade ja teenuste käive ületas sisemajanduse koguprodukti 1,8 korda, mis näitab Eesti majanduse suurt avatust.

JOOKSEVKONTO puudujäägi peamine põhjus oli taas väliskaubandusbilansi negatiivne saldo, mis ulatus ligi 14 miljardi kroonini ja oli veidi suurem 2000. aasta omast. Väliskaubanduse defitsiidi suhe SKPsse aga vähenes seejuures 15,8%lt 14,4%ni. Väliskaubanduskäibe tormiline kasv, mis ilmnes 2000. aastal ja rajanes suures osas töötluskaupade mahu ja osatähtsuse kiirel tõusul, on vaibunud. Kaupade väljavedu moodustas 2001. aastal 59 ja sissevedu 72 miljardit krooni, suurenedes võrreldes 2000. aastaga 4-5%. Maailma majanduskonjunktuuri halvenemise tõttu vähenes töötluskaupade maht III kvartalis poole võrra, kuid hakkas IV kvartalis jälle suurenema. Ka toimus aasta lõpus normaal- ehk lõppekspordi ja -impordi märgatav kasv peaaegu kõigi kaubagruppide lõikes. Nende aastakasv ulatus 13-14%ni. Eesti peamised väliskaubanduspartnerid olid Euroopa Liidu riigid, kelle osatähtsus aastases kaubakäibes oli 70%.

Teenuste bilansi ülejääk suurenes 2001. aastal 7% ja moodustas ligi 10 miljardit krooni, kompenseerides sarnaselt 2000. aastaga üle 70% väliskaubanduse puudujäägist. Teenuste sisseost suurenes nende ekspordist mõnevõrra kiiremini – vastavalt 16 ja 13%. Veo- ja reisiteenused moodustasid 73% teenuste käibest. Kõrge tulususega olid eelkõige reisiteenused, mille positiivse saldo suhe nende käibesse moodustas 45% (veoteenustel 24%). Kaaluka osa ülejäägi suurenemisse andsid ehitusteenused, mille positiivne saldo kasvas enam kui kaks korda.

Viimase paari aasta iseloomulikuks tendentsiks on olnud tulude bilansi puudujäägi kiire kasv. 2001. aastal moodustas see 5,1 miljardit krooni, olles ligi poole suurem kui 2000. aastal. Puudujäägi kasv oli seotud peamiselt välisinvesteeringute tulukuse tõusuga Eestis. Välisinvestorite tuludest moodustasid ligi 70% otseinvesteeringutulud, millest omakorda 70% oli jaotamata kasum (kajastub arvestuslikult otseinvesteeringute sissevooluna) ja 23% väljamakstud dividendid.

Ülekannete bilansi saldo oli 2,9 miljardi krooniga positiivne.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO ülejääk oli 5,3 miljardit krooni, st ligi 30% väiksem kui 2000. aastal. Seejuures ületas otseinvesteeringute positiivne saldo kapitali- ja finantskonto saldot 0,8 miljardi krooni võrra. Positiivne oli ka portfelliinvesteeringute saldo, muude investeeringute vormis toimus aga kapitali väljavool.

Välismaised otseinvesteeringud Eestisse ulatusid rekordilise 9,4 miljardi kroonini. Kõigi aegade suurimad olid ka Eesti residentide otseinvesteeringud välismaale, mis moodustasid kolmandiku otseinvesteeringute sissevoolust.

Mitteresidentide otseinvesteeringutest Eestisse moodustasid ligi kolmveerandi investeeringud omakapitali ning neljandik oli seotud laenu- ja muude kohustuste kasvuga investorite ees. Põhiinvestorid olid Soomest, Rootsist ja Hollandist, paigutusi tehti eelkõige rahandusse, energeetikasse, gaasi- ja vesivarustusse, töötlevasse tööstusesse ning kaubandusse.

Välismaale paigutatud otseinvesteeringutest kulus ligi 60% aktsia(osa)kapitali omandamiseks või suurendamiseks. Riikidest domineeris ülekaalukalt Leedu ning sektoritest rahandus, tööstus ning veondus ja side.

Portfelliinvesteeringute netosissevool moodustas 2 miljardit krooni, olles ligilähedaselt sama suur kui 2000. aastal. Kapitali sissevool toimus valdavalt kohustuste suurenemise arvel: võlaväärtpaberikohustused kasvasid 1,3 ja omandiväärtpaberikohustused 0,6 miljardit krooni. Portfelliinvesteeringukohustuste kasv oli eelkõige seotud krediidiasutustega, sh nende täiendavate võlakirjaemissioonidega I kvartalis.

Muude investeeringute väljavool ületas nende sissevoolu 2,8 miljardi krooni võrra, erinevalt 2000. aastast, mil sisse- ja väljavool olid enam-vähem tasakaalus. Nõuded kasvasid 5 ja kohustused 2,2 miljardi krooni võrra. Nõuete kasv oli seotud peamiselt nii krediidiasutuste välisvarade suurenemisega kohustusliku reservi hoidmise korra muutumise tõttu kui ka aasta lõpul intensiivistunud lühiajaliste laenude andmisega. Märkimisväärselt kasvasid ka muu sektori välishoiused. Kohustuste kasv põhines peamiselt muu sektori pikaajalistel laenudel, mille maht suurenes 1,8 miljardit krooni.

Maksebilansi RESERVID vähenesid 0,7 miljardit krooni.

* * * * *

2001. aasta täpsustatud ning 2002. aasta I kvartali esialgne maksebilanss avaldatakse Eesti Panga koduleheküljel 17. juunil 2002 kell 12. Pikem ülevaade 2001. aasta esialgsest maksebilansist ilmub aprillis eraldi väljaandena.

PS Avaldamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale.

Tabel 1. Eesti maksebilanss (mln kr)(1)

(1) Vastavalt täiendava informatsiooni laekumisele on korrigeeritud eelnevate perioodide andmeid.

Joonis 1. Jooksevkonto saldo SKP suhtes (%)