EESTI RAHVUSVAHELINE INVESTEERIMISPOSITSIOON JA VÄLISVÕLG
31. detsembril 2001

Soodne investeerimiskliima suurendas 2001. aasta jooksul Eestisse tehtud välisinvesteeringuid ligi kuuendiku võrra ning aasta lõpuks moodustasid need 105,6 miljardit krooni (111% oodatava sisemajanduse koguprodukti suhtes). 53% kõigist Eestisse tehtud välisinvesteeringutest ehk 55,8 miljardit krooni olid otseinvesteeringud, millest suurem osa välisvõlga ei suurenda (vt tabel 1). Välisinvestoritele enim huvi pakkunud majandussektorid on finantsvahendus (24% otseinvesteeringutest), veondus, laondus ja side (23%) ning töötlev tööstus (20%; vt joonis 1). Põhiline osa otseinvesteeringukapitalist on tulnud Rootsist (40%), Soomest (25%) ja Ameerika Ühendriikidest (10%; vt joonis 2). Mitmed investorid on oma otseinvesteeringuid suurendanud portfelliinvesteeringute arvel, mistõttu Eesti portfelliinvesteeringukohustused omandiväärtpaberite vormis on võrreldes 2000. a lõpuga veidi kahanenud, hoolimata väärtpaberihindade tõusust.

Eesti investeeringud välisriikidesse moodustasid 2001. aasta lõpuks 51,4 miljardit krooni. Ligi pool sellest olid laenud ja hoiused ning üle veerandi keskpanga kulla- ja välisvaluutareservid. Eesti investeeringutes välismaal suureneb üha otseinvesteeringukapitali osatähtsus, mis tõusis aastaga 10%lt 15%ni. Otseinvesteeringute maht välismaal kasvas sama ajaga 74%. Põhilised majandussektorid olid Eesti investorite jaoks finantsvahendus (41% kõigist välismaale tehtud otseinvesteeringutest), kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus (19%), töötlev tööstus (18%) ning veondus, laondus ja side (17%; vt joonis 3). Riigiti on kõige enam otseinvesteeringuid tehtud Leetu (45%) ja Lätti (34%; vt joonis 4). Rahapoliitilise raamistiku muutuse tõttu kahanesid keskpanga kulla- ja välisvaluutareservid välismaal ühe miljardi krooni võrra.

Väliskohustuste ülekaalu tõttu oli Eesti netoinvesteerimispositsioon 2001. aasta lõpul 54,2 miljardi krooni ulatuses negatiivne (56,9% oodatava SKP suhtes).

Eesti kõigi sektorite koguvälisvõlg oli 31. detsembril 58 miljardit krooni (60,8% oodatava SKP suhtes) ja netovälisvõlg (võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahe) 9,2 miljardit krooni (alla 10% SKP suhtes). Aastaga on enim suurenenud muu sektori pikaajalised võlakohustused (vt tabel 2). Valitsussektori netovälisvõlg kahanes aastaga 0,5 miljardit krooni ja moodustas 1,3 miljardit krooni.

* * * * *

Eesti esialgne rahvusvaheline investeerimispositsioon ja välisvõlg 2002. aasta I kvartali lõpu seisuga avaldatakse Eesti Panga koduleheküljel 25. juunil 2002 kell 12.

PS Avaldamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale.

Tabel 1. Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon (mln kr)(1)

(1) Vastavalt täiendava informatsiooni laekumisele on korrigeeritud eelmise perioodi andmeid

Tabel 2. Eesti välisvõlg (mln kr)

Joonis 1. Otseinvesteeringud Eestis tegevusalati 31. detsembril 2001