EESTI PANGA TULU JA KASUM

Eesti Panga mullused investeerimistulemused on head ja on kõigiti õigustatud, et see ei jäta majandushuvilist üldsust ükskõikseks. Paraku ei anna see siiski põhjust hiigelkasumist rääkida. Tulu ja kasum pole päris üks ja seesama. Ja tuludestki rääkides tuleb alati mõelda, millega täpselt on tegemist: kas netotuluga, millest tulu teenimiseks tehtud kulutused on maha arvatud, või brutotuluga.

Vaatame, milles asi

Eesti Panga tulud-kulud jaotatakse aasta finantsaruannetes tavaliselt järgmistesse suurematesse kategooriatesse.

Netointressid ja muu puhastulu välisvaradelt ja –kohustustelt.

See tähendab netotulusid Eesti Panga välisvaluutareservide juhtimisel sooritatud tehingutelt riiklike võlakirjadega, intressitulusid tähtajalistelt hoiustelt, dividende jne. 700 miljoni krooni suurusjärku ulatuvatest summadest saab 2000. a rääkida välisvaradelt teenitud brutointressitulu puhul (st kui räägitakse üht liiki tulust mitmete erinevate tululiikide hulgas). Netointressituluna (mitte mingil juhul kasumina!) räägime 2000. a kontekstis summast, mis on veidi suurem kui 450 miljonit krooni).

Netointressid ja muu puhastulu kodumaistelt varadelt ja kohustustelt.

Siia kuuluvad kohustuslike reservidena hoitavatele vahenditele makstav intress, krediidiasutuste arvelduskontode teenindamisega seotud tulud ja kulud, majandusarengu soodustamise sihtlaenu agenditasud jne. Kodumaiste varade ja kohustustega seotud kulud on nii 1998. kui 1999. a ületanud tulusid, 2000. a netokulu moodustab ligikaudu 130 miljonit krooni.

Muud tegevuskulud ja -tulud.

Need pole otseselt seotud pangateenustega ega Eesti Panga põhiülesannete täitmisega ja püsivad ligikaudu samas suurusjärgus kui 1999. a, ligikaudu 1,6 miljonit krooni. Siia kuulub meenemüntide ja numismaatilis-bonistiliste toodete müügitulu, hoonete ja seadmete renditulu jms, moodustades ligikaudu 1,6 miljonit krooni.

Põhitegevuskulud: 1999. a olid ligikaudu 187 miljonit krooni ja 2000. a ligikaudu 181 miljonit krooni (see summa võib veel muutuda).

Laenude ja muude nõuete eraldised.

Nende suurusjärk võib oluliselt muutuda sõltuvalt sellest, milliseks kujunevad nii keskpanga enese kui endise Optiva Panga 2000. a audiitorite lõplikud soovitused.

Teatavasti sisaldas Optiva müügileping klauslit, millega Eesti Pank võttis enesele kohustuse osaleda Optiva riskivarade realiseerimisel saadavas võimalikus kahjumis. Riskivaradeks loeti Optiva omanduses olnud mitelikviidsed varad, mille turuväärtust enne nende müüki uuele investorile oli raske hinnata. Nende riskivarade lõplik maht fikseeritakse 2000. a lõpu seisuga.

See ei suurenda Eesti Panga kohustuste maksimaalset määra, kuid muudab tõenäosust, et Eesti Pank peab varade ümberhindamise tulemusena osalema kahju katmises. (Tegelike kohustuste lõplik suurus sõltub nende varade lõplikust müügihinnast ning selgub alles 2002. a keskpaigaks). Praeguse seisuga on eraldisi tehtud 80 miljoni krooni ulatuses.

Erakordsed tulud-kulud: 67 mln tulu Optiva aktsiate müügist

Üks oluline erinevus

Keskpanga finantsaruannetest ja investeerimistegevusest rääkides tuleb lisaks arvestada veel üht olulist erisust. Eelpool oli juttu ainult realiseeritud tulust. Kui väärtpaberi või muu samalaadse vara hind on muutunud, kuid see pole konkreetse tehinguna realiseeritud, siis kajastub muutus küll omakapitali ja reservide, kuid mitte kasumi muuduna. Selline arvestuspõhimõte on olnud omane paljudele keskpankadele.

Nende elementide tulemusena kujuneb lõplik kasumi(või kahjumi) number – 31. detsembri seisuga küll vägagi hea tulemus (ligikaudu 130 miljonit) – kuid rekorditest rääkimiseks see paraku põhjust ei anna.

Eesti Panga tulu tuleneb ligikaudu 90% ulatuses investeeringutest. Kulude pool püsib stabiilsena, kohati väheneb. Kasumit otseselt prognoosida ei saa – palju sõltub erinevatest suundumustest väärtpaberiturul.

Välisvaluutareservi haldamise peaeesmärk on tagada Eesti krooni stabiilsus. Reservilt teenitav tulu peab keskpika perioodi lõikes tagama vahendid keskpanga iseseisvaks funktsioneerimiseks.

Kasumi jaotamine

Lõpuks paar sõna ka sellest, milliste põhimõtete kohaselt keskpanga kasumit jaotatakse. Eesti Panga nõukogu kinnitas 1999. a septembris keskpanga kasumijaotuse strateegia kolmeks aastaks. Strateegia kujundamisel mängis määravat rolli vajadus vältida Eesti Panga omakapitali ja kohustustevaba välisvaluutareservi liiga kiiret kahanemist kesksete majandusnäitajate suhtes enne Eesti ühinemist Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga ning Euroopa keskpankade süsteemiga.

See annab Eesti majandusele uutes oludes parema stardipositsiooni. Strateegia kohaselt tehakse riigieelarvesse ülekandeid kuni 25% ulatuses Eesti Panga kasumist. Seda tingimusel, et Eesti Panga kohustustevaba välisvaluutareservi suhe sisemajanduse koguprodukti oleks vähemalt 2% ja laiemasse rahaagregaati (M2) vähemalt 5%.