TASAKAALUSTATUD ARENGU EELDUSED
Maailm ja meie: kahe aasta õppetunnid

VAHUR KRAFT
Eesti Panga president

Sarnaselt meremeeste kardetud Bermuda kolmnurgaga tekitab oktoobri teine pool ärevust rahamaailmas. Meenutatakse 1929. aastat, meil siin kahe aasta taguseid sündmusi börsil. Ja kuigi finantskriise on alanud teistelgi kuudel, on müüt visa kaduma. Seega on praegu kohane hetk heita pilk maailma ja meie endi majandusseisule.

Kuu aja eest toimunud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosolekul olid kohalviibijate näod palju rõõmsamad kui aasta tagasi, mil maailmamajandus oli jõudnud tõelise kriisi lävele. Kiiresti arenevad Ida-Aasia majandused olid kokkuvarisemise äärel, valuutad vabalanguses ja aktsiaturud kukkumas. Venemaa oli end kuulutanud de facto pankrotis olevaks. Euroopa majanduskasv oli nõrk ning Jaapani oma kahanemas. Arenenud tööstusriike ähvardas majanduse seisak ja kõige kiiremini arenenud riikide majandusi sõna otseses mõttes kokkuvarisemine.

Uuesti kasvurajale

Tänaseks on maailmamajanduse olukord muutunud. Euroopa ning Jaapan on seisakuperioodist väljumas. Enamikus Ida-Aasia riikides on valuutad stabiliseerunud, eksport tõusuteel ning pangandus ja ettevõtlussektor muutmas investeerimispoliitikat. Ülemaailmse kriisi oht on tunduvalt kaugenenud. Vastutustundliku majanduspoliitika jätkumisel loob see eeldused tasakaalustatud ja kestvaks arenguks enamikus maailma piirkondades.

Ka Eestis on kõik soodsa majandusarengu eeldused olemas. Majanduse esmane kohandumine muutunud oludega on läbi saamas. Oleme uuesti kasvurajale asumas. Augustis-septembris ületasid nii töötleva tööstuse müük kui ka kaubaeksport eelmise aasta taseme. See annab alust loota, et kolmanda kvartali majanduskasv tuleb positiivne. Tõusuootusteks annavad alust ka septembrikuine rahapakkumise, välisvaluuta ostumahu ja sularahanõudluse kasv. See julgustab prognoosima järgmiseks aastaks 3- kuni 4,5-protsendilist kasvu. Veelgi enam, viimaste prognooside põhjal ei pruugi algav kasv tuua kaasa välistasakaalu olulist halvenemist. Võrreldes tänavuse oodatava 5- kuni 6-protsendise jooksevkonto defitsiidiga peaks puudujääk järgmisel aastal jääma suurusjärku 6-7 protsenti.

Mis oli siis sel korral teistmoodi? Kuidas suudeti maailmas majanduslangus peatada ja luua eeldused uueks tõusuks? Konkreetsetest sammudest nimetaks USA intressimäärade alandamist, mis toetas Ameerika majanduskasvu jätkumist; euro plaanipärast käibeletoomist ja sellega majanduse tõusueelduste loomist Euroopas; IMFi väljatöötatud programmide järjekindlat rakendamist mitmetes arenguriikides, mis säilitas hädavajaliku välisfinantseerimise.

Muutunud on majanduspoliitilised reaalsused, mille alusel kujundatakse uut finantsarhitektuuri ehk süsteemi, mis väldiks tulevikus ulatuslike finantskriiside teket. Järeldused, mida võib viimase paari aasta arengute põhjal teha, on lühidalt järgmised. Vabale turumajandusele ei ole alternatiivi ei maailmas ega üksikus riigis. Seekordsele kriisile ei järgnenud rahvusvaheliste raha- ja kapitalivoogude ning kaubanduse piiranguid. Vastupidi – enamiku riikide valitsused tegid kõik, et tugevamini integreerida oma majandust ülejäänud maailmaga, meelitada uusi investeeringuid, leida uusi turge kaupadele. Siseriiklikult ei leitud kriisi lahendusi mitte ebaefektiivsete majandusharude toetamises, vaid vastupidi – vaba turumajanduse abil tagatud tööjõu ja kapitali liikumises kasumlikesse ettevõtetesse ja ulatuslikus välisinvesteeringute kaasamises.

Tänaseks on selge, et vaba turumajandus ei saa toimida ilma valitsuse kaasaaitava poliitikata. On kolm olulist valdkonda, kus valitsusest sõltub kogu majanduse edu või ebaedu. Tasakaalus eelarve pidurdab hinnatõusu, loob eeldused intressimäärade alanemiseks ja toob seeläbi kaasa majanduskasvu. USA keskpank ei oleks tasakaalus eelarveta alandanud intressimäärasid.

Ka Eesti ei oleks eelmise aasta Venemaa majanduse kollapsit üle elanud ilma eelnevatel aastatel kogutud varudeta. Seega: eelarve peab olema reeglina tasakaalus või ülejäägis, et riik võiks katta majanduslangusega kaasnevaid suuremaid kulutusi. Kuigi Eesti valitsus tegi säästueelarvega sammu ekspansiivseks muutunud eelarvepoliitika ümbervaatamise ning tasakaalustamise suunas, jääb puudujääk SKP suhtes suureks – 4 kuni 5 protsenti. See on möödunud valimiste ja majanduse kohandumise hind.

Ent ka head majanduspoliitikat pole võimalik viljelda, kui puudub usaldus. Just seetõttu mõistetakse üha selgemini, kui tähtis ja vajalik on tagada kõigile majandusagentidele piisav, täpne ja õigeaegne informatsioon riigi majandusolukorra ja -poliitika kohta. Riigi majanduspoliitikat kajastavad dokumendid peavad olema kergesti kättesaadavad ja olulised majandusnäitajad avaldatud õigeaegselt.

Ning lõpuks peab riik tagama turumajanduse toimimiseks vajalike institutsioonide efektiivsuse ja sõltumatuse. Kriitiline tähtsus on seejuures kolmel valdkonnal: rahapoliitika ja finantssektori järelevalvel; riigikassa tegevusel – eriti valitsuse finantside ja võlakoormuse oskuslikul juhtimisel – ja toimival pankrotimehhanismil.

Riigi osa

Riik ja valitsus peavad toimima majanduses erapooletu kohtuniku ja järelevaatajana ning looma kõigi suhtes ühtmoodi kehtivad reeglid. Riigi sekkumine ettevõtlusse, üksikute ettevõtete ja majandusharude toetamine ja toimivate turumajandusmehhanismide puudumine vähendab alati majanduse konkurentsivõimet – seda tõendas hiljutine kriis Ida-Aasias ja veelgi drastilisemalt Venemaa majandusolukord. Eesti on valinud teise tee.

Olukorras, kus maailma majandussüsteemid üha rohkem integreeruvad, sõltuvad iga riigi majanduspoliitilised võimalused tema oskusest teha koostööd teiste maade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Eriti oluline on see väikeriikidele – see on meie ainus võimalus kaitsta tulemuslikult oma seisukohti ja saada vajadusel kiiresti majanduspoliitilist toetust.