Üha hoogustuv suundumus pakkuda erinevat sorti teenuseid
ja tooteid interneti vahendusel on vallandanud n.ö.
e-buumi. Tänaseks saab elektroonsel teel teha peaaegu
kõike ning üha uusi teenuseid ja tooteid tuleb juurde.
Peagi võib olla raske leida asja, mida ei saaks
interneti vahendusel ajada. Ettevõtete vahel on alanud
lausa võidujooks, kes oma teenuseid või kaupu suudab
varem võrgu kaudu pakkuda. Kuid eraettevõtted pole
ainukesed, kes oma teenuste või toodete elektroonsele
pakkumisele mõtlevad, ka avalikus sektoris on e-buum
üha enam hoogu võtmas. Alustades juba täna
töötavatest elektroonsetest tulu deklareerimise
võimalustest või äriregistrikannete vaatamisest, on
julgemad mõtted viimas lausa e-valituse ja e-vabariigini
välja.
Oma teenuste pakkumisel läbi interneti on
pangandussektor üks kõige eesrindlikumaid, sealjuures
kipuvad arenevad majandused olema vanadest majandustest
edukamadki. Interneti kaudu tehtavad pangaülekanded ei
ole enam kusagil harulduseks, kuid mis on saanud
e-rahast?
E-rahale – uue maksevahendina – on pandud viimastel
aastatel palju lootusi, kujutledes erinevaid valdkondi,
milles e-rahal, kui maksevahendil, tundub
traditsiooniliste maksevahenditega võrreldes olulisi
kasutuseeliseid olevat. Mõned on lootnud, et e-rahast
saab kauaoodatud asendaja sularahale, olles inimestele
mugavamaks ja kiiremaks maksmise võimaluseseks
olukordades, kus tavapäraseks maksevahendiks on
sularaha. Teised on e-rahas näinud vähemkulukat
alternatiivi väikeseväärtuselistele kaardimaksetele,
mille puhul maksega kaasnevad teenustasud on
ebaproportsionaalselt suured. Kolmandate ettekujutuses
saab e-raha, tänu selle unikaalsetele omadustele,
kasutada valdkondades, kus traditsiooniliste
maksevahenditega maksmine on ebaturvaline, ebamugav või
sootuks võimatu.
Paraku ei ole e-raha käekäik reaalsuses osutunud nõnda
edukaks kui loodetud. Faktid, kus mitmetes riikides
alanud suurejoonelised projektid on kas peatatud või
omavad pankade arengustrateegis kolmandajärgulist rolli,
on selle otseseks tunnistuseks. Konkureerivate e-raha
skeemide omanike omavaheline suutmatus tehnoloogiate
kooskõlastamiseks on üks peamisi põhjuseid, miks
ükski seni rakendatud e-raha lahendustest ei ole
osutunud piisavalt edukaks. Just erinevate e-raha
skeemide koostalitlusvõimelisus – olukord kus ühe
väljaandja kaart töötab ka teise väljaandja
süsteemis ja vastupidi – on e-raha läbilöögivõime
võtmeks. E-rahal põhinevate maksevahendite marginaalne
osakaal on omakorda heaks ettekäändeks riiklikele
organitele vajalike regulatsioonide väljatöötamisega
viivitamiseks.
Vaatamata kõigele on siiski ka kogemusi, mis annavad
tunnistust sellest, et hoolimata eelnimetatud
takistavatest asjaoludest on läbimõeldult,
tasakaalukalt ja ühiselt tegutsedes võimalik e-raha
tooteid siiski edukalt rakendada.
Käesoleva konverentsi eesmärgiks ongi veelkordselt
teadvustada e-raha arenguga seonduvaid probleeme, tutvuda
e-raha rakendamisest saadud positiivsete ja negatiivsete
kogemustega ning püüda kõige selle taustal leida
vastust küsimusele, kas ja millistel tingimustel
võiksid kiiresti areneva majandusega Euroopa Liidu
kandidaatriigid olla e-raha rakendamisel edukamad ja kas
õigeaegne ning tulemuslik e-raha kasutuselevõtt võiks
aidata edukam olla ka kandidaatriikide ühiskondadel
tervikuna.
